Trudeau jätab endast maha segaduses Kanada

Justin Trudeau ​vestlemas Mark Carneyga 9. märtsil pärast seda, kui viimane oli valitud liberaalide uueks juhiks. Foto: Sean Kilpatrick

Kui Kanada peaminister Justin Trudeau jaanuari alguses tagasiastumisest teatas, polnud Donald Trumpi nimeline kahur oma valangut Kanada pihta veel andnud.

Plaan muuta Kanada USA 51. osariigiks ning kehtestada sealsele ekspordile Ühendriikidesse 25-protsendilised tariifid oleks lasknud Trudeaul rahva ühendajana veidi jätkata, aga tegu oli tehtud ja kanadalased ei kahetse.

Kuigi Justin Trudeau lahkumine oli oodatud tema enda liberaaldemokraatlikus parteis, konservatiividest rääkimata, osutus võimust loobumine pikaaegsele peaministrile arvatust raskemaks. Lõpuks sai otsustavaks arvude keel – enne eelmise aasta lõppu selgus, et 74 protsenti kanadalastest pole oma peaministriga rahul ning Trudeaud toetas kõigest 22 protsenti valijaskonnast.

Lõplikult käivitas peaministri lahkumiseni viinud sündmuste ahela tema soovmõtlemine, et suudab muuta tulevase USA presidendi Donald Trumpi meelt hiigeltollide kehtestamisel. Trudeau sügisest üllatusvisiiti Trumpi Mar-a-Lago kinnistule nähti Ottawas kui impulsiivset soleerimist. Kasuks ei tulnud ka rahandusministri Chrys­tia Freelandi (pildil) kõrvale jätmine tollide üle peetavatelt kõnelustelt. Freeland pani selle peale ameti maha ning tema vastandumine peaministrile sai liberaalide seas Trudeau kirstunaelaks.