/nginx/o/2011/02/08/512822t1h10b4.jpg)
Venemaa Föderatsiooni riigiduuma kiitis täna kolmandal lugemisel heaks kuberneride otsevalimise seaduseelnõu.
Riigiduuma kiitis heaks kuberneride otsevalimise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu poolt hääletas 237 ja vastu 83 rahvasaadikut, erapooletuid ei olnud. Parlamendi ülemkoda arutab eelnõu ülehomme, vahendas uudisteagentuur RIA Novosti.
Ametist lahkuva presidendi Dmitri Medvedevi jaanuaris parlamendi alamkojale esitatud eelnõu kohaselt valivad Venemaa kodanikud oma regiooni kuberneri viieks aastaks ning üks isik võib olla kuberneriks kaks ametiaega järjest. Regioonijuhi ametisse saab pürgida vähemalt 30-aastane Venemaa kodanik nii partei kandidaadina kui ka iseseisvalt.
Seaduseelnõu kohaselt peab partei kandidaadil olema piirkonnas asuvate kohalike rahvaesindajate toetus. Piirkonniti on vajalik toetusprotsent erinev – viis kuni kümme protsenti vähemalt kolmest neljandikust kõigist piirkonna omavalitsustest.
Opositsiooni väitel võib kohalike võimude toetuse nõude kehtestamine takistada aga kodanike otsest tahteavaldust, leides, et tegemist on bürokraatlike tõketega, mis on võimupartei Ühtse Venemaa huvides.
Üksikkandidaadid peavad aga kandideerimiseks koguma allkirju. Sõltuvalt piirkonnast tuleb koguda 0,5-2 protsendi valijate toetusallkirjad.
Uue seaduseelnõu kohaselt on presidendil õigus konsulteerida nii kubernerikandidaadi esitanud erakondade kui ka iseseisvalt kuberneriks pürgijatega.
Töölt saab kuberneri tagandada, kui selle poolt hääletab 50 protsenti piirkonna valijaist. Vastava hääletuse korraldamiseks peavad sellele andma oma toetusallkirja vähemalt 25 protsenti piirkonna valijaist.
Praegu kehtiva korra kohaselt valib Kreml uusi kubernere ametisse võimupartei esitatud kandidaatide seast ning ametisse määramise kinnitab kuulekalt kohalik parlament.
Venemaa tühistas kuberneride otsevalimised 2004. aastal Vladimir Putini presidendiajal. Ehkki Putin põhjendas otsust terrorismivastase võitluse tõhustamise vajalikkusega – otsus tehti teatavaks peatselt pärast üle 300 inimelu nõudnud Beslani pantvangidraamat – nähti selles soovi võimuhaaret tugevdada.