Armeenia ja Aserbaidžaani rahukõnelused jõudsid lõpule

Aserbaidžaani sõjaväelane Mägi-Karabahhis, oktoobris 2023. aastal. Foto: EMMANUEL DUNAND/AFP/Scanpix

Armeenia ja Aserbaidžaan teatasid täna, et rahukõnelused aastakümneid kestnud konflikti lahendamiseks jõudsid lõpule ning pooled leppisid kokku võimaliku rahuleppe tekstis.

«Läbirääkimisprotsess rahuleppe teksti üle Armeeniaga jõudis lõpule,» ütles Aserbaidžaani välisminister Jeihun Bajramov ajakirjanikele.

«Armeenia nõustus Aserbaidžaani ettepanekutega mustandi kahe seni lahendamata paragrahvi kohta,» ütles välisministeerium ja lisas, et läbirääkimised leppe üle on läbi.

Ka Armeenia kinnitas, et rahuleppe tekstis jõuti kokkuleppele ja see on allkirjastamiseks valmis.

Rahukokkulepe koosneb 17 punktist.

Kaks kokkuleppe punkti olid rahvusvahelise meedia andmetel suurimateks proovikivideks Armeenia ja Aserbaidžaani vahelistel läbirääkimistel.

Üks erimeelsus puudutas kolmanda osapoole kaasatust Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise piiri kontrollimisse, viitas France24. Julgeolekuolukorda Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisel piiril jälgib ELi missioon.

Teine suurim vastuolu puudutas Aserbaidžaani ootust, et Armeenia muudab põhiseadust ja eemaldab selles olevad territoriaalsed nõudmised Aserbaidžaanile, kirjeldas Raadio Vaba Euroopa. 

Põhiseaduse muutmine eeldab väidetavalt rahvahääletust ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan välistas varem võimaluse korraldada referendum enne järgmisel aastal toimuvaid parlamendivalimisi.

Rahukokkuleppe eelduseks oli Armeenia valmisolek loobuda Mägi-Karabahhist.

Rahukõnelused algasid pärast seda, kui Aserbaidžaan võttis 2023. aasta septembris Mägi-Karabahhi jõuga tagasi ja ligi 100 000 Mägi-Karabahhis elanud armeenlast põgenesid Armeeniasse, vahendas Reuters.

Kui rahulepe allkirjastatakse, lõpetab see pea 40 aastat väldanud konflikti kahe riigi vahel. Armeenia ja Aserbaidžaani vahel on ligi tuhande kilomeetri pikkune piir.

Järgmiseks sammuks kahe riigi vaheliste suhete parandamise teel on piirikokkulepe ja seejärel või paralleelselt sellega alustatakse kaubandusläbirääkimisi parandamaks majandussuhteid regioonis.

Armeenia huvides on Türgi ja Armeenia vahelise piiri avamine kaubavahetuseks. Aserbaidžaan taotleb Armeeniast läbiviivat ühendusteed, et võimaldada Aserbaidžaanil siduda emamaaga oma Nahhitševani lahusterritoorium.

Eesti välisminister Margus Tsahkna tervitas rahulepet ja avaldas lootust, et järgneb kiiresti lepingu allkirjastamine. 

Rahuleppe tervikteksti veel avalikustatud ei ole.