Hulk põhjuseid, miks on Armeenia-Aserbaidžaani rahuleppe üle vara rõõmustada

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ja Aserbaidžaani president İlham Əliyev Kaasanis ühenduse BRICS tippkohtumisel 24. oktoobril 2024. Foto: Maxim shemetov / REUTERS

Armeenia ja Aserbaidžaani suhete normaliseerimise üle on veel vara rõõmustada, sest tegelikkuse pole see sugugi toimunud, leiab Postimehe kirjandustoimetaja Andres Herkel.

Eelmisel neljapäeval tuli ootamatu, kuid samas ammu oodatud uudis, et Armeenia ja Aserbaidžaani rahukõnelused jõudsid lõpule ja võimaliku rahuleppe tekst on kokku lepitud.

Eesti nimetas uudist rahuleppe kohta «ajalooliseks», Euroopa Liit väljendas lootust kahe riigi vaheliste suhete täielikule normaliseerimisele ja asjaosalised pälvisid õnnesoove.

Tahtmata leppesõnumit maha teha, tuleb siiski juhtida tähelepanu reale asjaoludele, mis teevad eesseisva normaliseerimisprotsessi enam kui keeruliseks.

Kõigepealt ei tea me siiani, millise teksti osas kahe riigi välisministeeriumid kokku leppisid. Avalikkus pole seda näinud. Varem oli teada, et 17-st rahuleppe punktist oli vaidlusalustena üles jäänud kaks. Need puudutasid vastastikustest nõuetest hoidumist rahvusvahelistes kohtutes ning kolmandate riikide vägede mittepaigutamist kahe riigi piirile.