:format(webp)/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)
/nginx/o/2025/03/19/16723516t1hc508.jpg)
Ukrainas kardeti väga, et USA president Donald Trump nõustub telefonivestluses Venemaa presidendi Vladimir Putini nõudmistega sõja lõpetamiseks. Seda ei juhtunud ning see oli parim uudis, ütles Kiievi üks parimaid politolooge Volodõmõr Fesenko.
Tellijale
INTERVJUU ⟩ Ukraina kergendus: Trump (veel) ei reetnud neid (2)
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja tema lähikonna tegevusloogikaga hästi kursisoleva Fesenko sõnul on parim stsenaarium see, kui vaherahu poole õnnestub liikuda etapiviisilise tulevahetuse peatamisega. Energeetikataristu ründamise lõpetamise paberil fikseeritud ja allkirjastatud kokkulepe oleks märk millegi suurema poole liikumisest, ütles Fesenko.
Millised on teie peamised järeldused teisipäevasest ligi kaks ja pool tundi kestnud telefonivestlusest Trumpi ja Putini vahel?
Läbirääkimised jätkuvad, Putin ei öelnud nendele «ei», aga ei andnud ka otsest vastust «jah». Kiiret vaherahu ei tule, nagu Trump tahab. Trump tahtis lahingute seiskumist 20. aprilliks. Tõenäoliselt seda ei tule.
Mis siis tuleb tõenäoliselt?
Parimal juhul ootab meid etapiviisiline tulevahetuse lõpetamine. Kui kõik läheb hästi, siis esimesena peatatakse rünnakud energeetikaga seotud objektide ja sadamate pihta. Kui see kokkulepe töötab, siis järgmine etapp oleks kõigi õhurünnakute lõpetamine. Alles peale seda tehakse katse jõuda kokkuleppele tulevahetuse lõpetamiseks rindel. See on muidugi kõige keerulisem, sest rindejoon on väga pikk ning see sõltub väga konkreetselt seisust sõjas. Kui Venemaa suudab pealetungi jätkata, kui nad suudavad neid rünnakuid suurendada ja Ukraina väed ei suuda neid tagasi lüüa, siis on vaherahu võimalus muidugi väga väike. Kui olukord rindel on stabiilne ja Vene vägedel ei õnnestu edu saavutada, siis see võimalus tekib.