:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/19/16723518t1h330b.jpg)
Polnud juhuslik, et sel nädalal tegi Euroopa Komisjoni volinike igakolmapäevase kolleegiumi istungi järel ülevaate ajakirjanikele ELi kõrge esindaja Kaja Kallas.
Nagu Kallas ise oma sõnavõtu hakatuseks Euroopa Komisjoni peahoone Berlaymonti pressisaali kogunenutele märkis, oli see tal esimene kord toda ülevaadet teha.
Kolleegiumi ülevaated on iseenesest rutiinne protseduur, mida tavaliselt teeb pressiesindaja. Kui selle ettekande peab aga komisjoni president Ursula von der Leyen või mõni asepresidentidest, nagu seekord Kallas, on see rituaalne žest, mis osutab, et edastatav sõnum on keskmisest tähtsam.
Eriline põhjus, miks just Kallas seekord kõneles, oli vastvalminud kõigi aegade esimene Euroopa kaitse valge raamat. Kallase kõrval seisis dokumendi teine autor – kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius.
«See, kui palju me kaitsesse investeerime, näitab, palju me seda väärtustame. Viimase kümnendi jooksul ei ole me sellele piisavalt tähelepanu pööranud,» andis Kallas tutvustusele sünge algustooni. «Maailmakord teeb läbi muutusi mastaabis, mida pole nähtud alates 1945. aastast.»
Euroopa rahu kaitseks
Valges raamatus lubatud suurte Euroopa kaitsealgatuste kohta rõhutas Kallas, et neid ei tehta mitte sõjapidamiseks, vaid halvima vältimiseks. «Selleks, et kaitsta rahu Euroopas ja püsida tugevana maailmas, kus jõud ei tohiks tähendada õigust,» märkis ta.
«Venemaa majandus on täielikult sõjakursil. 40 protsenti Venemaa föderaaleelarvest [militaarkuludeks] on rohkem, kui Venemaa kulutab haridusele, tervishoiule ja sotsiaalteenustele kokku,» meenutas Kallas.
«Maailmakord teeb läbi muutusi mastaabis, mida pole nähtud alates 1945. aastast.»
Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallas
Kui Kallas oli oma avaettekande lõpetanud, sekundeeris talle sama süngel toonil Kubilius. Leedulane alustas sellest, et tsiteeris päev varem Taani Kuninglikus Sõjaväeakadeemias esinenud von der Leyenit: «Kui Euroopa tahab sõda vältida, peab Euroopa sõjaks valmistuma.»
Kui valge raamatu pealkiri on «Kaitsevalmidus 2030», siis Kubilius viitas Taani ja Saksa julgeolekuteenistuste hinnangule, et Venemaa on valmis NATO 5. artiklit proovile panema juba enne käesoleva kümnendi lõppu.
«Minu jaoks on see sajapäevase refleksiooni tulemus,» tegi Leedu volinik viite sellele, et tegu oli tema ja Kallase esimese saja volinikupäeva ülesandega. «Täna pole mitte ainult algse refleksiooniperioodi lõpp, vaid ka ühise tegutsema hakkamise algus.»
«Elluviimine, elluviimine, elluviimine,» kutsus Kubilius üles.
«Putinit ei heiduta, kui me talle valget raamatut ette loeme,» sedastas Leedu volinik. «Meie ambitsioon on Putinit heidutada mitte ainult sellega, et oleme tugevad oma majanduses, vaid, et oleme ka tugevamad oma demokraatlikus poliitilises tahtes ja kaitsevõimetes.»
/nginx/o/2025/03/19/16723520t1h36b0.jpg)
Leedulane pakkus oma sõnavõtus ka pisut optimistlikumat numbrite mängu: «450 miljonit eurooplast ei peaks sõltuma 340 ameeriklasest, kes kaitsevad neid 140 miljoni venelase eest, kes ei suuda alistada 38 miljonit ukrainlast.»
Kui pressikonverentsi lõpuosas uuris Itaalia ajakirjanik, kuidas selgitada kaitsevaldkonna pakilisust Venemaast kaugemal asuvatele Lõuna-Euroopa liitlastele, kellele valmistab ehk peavalu hoopis migratsioon, võttis Kubilius sellest teemast kinni. Ta tunnistas, et 2015.–2016. aasta migratsioonikriisi ajal pidasid paljud seda lõunaeurooplaste mureks, millega nood toime tulema peavad.
Täieliku patukahetsuseni leedulane samas ei jõudnud. Tegi hoopis teistsuguse haagi meenutusega, et idaserva riigid, nagu Leedu, said migratsioonimurest aru aastal 2021, kui see probleem jõudis hübriidrünnakutega nende piiri taha.
Hoiatus «kaitsepesu» eest
Teisipäeval esines väiksemale ajakirjanike grupile seoses kaitse valge paberiga kolmaski Balti volinik – lätlane Valdis Dombrovskis, kelle portfell kannab nime «majandus ja produktiivsus, elluviimine ja lihtsustamine». Tema ettekande eesmärk oli selgitada, milliseid järeleandmisi tehakse ELi fiskaaldistsipliinis maadele, kes tahavad kiiresti kaitsekuludeks laenu võtta.
Kui varem on räägitud rohepesust, siis Dombrovskis andis hoiatussignaali neile, kel võiks tekkida plaan tegeleda «kaitsepesuga». Nimelt on näiteks Hispaania peaminister Pedro Sánchez hiljuti väitnud, et ka tsiviilkaitseks ja kliimakatastroofidega toimetulemiseks tehtud kulutused võiksid liigituda kaitsekuludeks.
«450 miljonit eurooplast ei peaks sõltuma 340 ameeriklasest, kes kaitsevad neid 140 miljoni venelase eest, kes ei suuda alistada 38 miljonit ukrainlast.»
Euroopa Komisjoni kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius
Dombrovskise sõnul saab eelarveleevendust siiski vaid rahale, mis läheb otse sõjandusse – näiteks sõdurite palkadeks, väljaõppeks ja varustuseks ning militaarinfrastruktuuri ehitamiseks. Ehk bürokraatlikult väljendades kuulub valitsemisfunktsioonide klassifikatsiooni COFOG.
Nii Sánchez, Eesti peaminister Kristen Michal kui teiste ELi maade valitsusjuhid ja riigipead saavad kaitse valge raamatu üle mõttevahetust jätkata juba neljapäeval Brüsselis koguneval korralisel kevadülemkogul. Kuigi teoorias peaks selle põhiteemaks olema ELi majanduslik konkurentsivõime, tõotavad nii Ukrainas toimuv kui ka Euroopa enda kaitse võtta enda alla arvestatava osa arutelust.
Taanis valget raamatut tutvustades avaldas von der Leyen toetust Gröönimaa küsimuses
Ursula von der Leyeni teisipäeval Taani Kuninglikus Kaitsekolledžis peetud kõne andis kätte Kallase ja Kubiliuse valge raamatu põhiideestiku ja samas ka mõned muud signaalid.
Euroopa Komisjoni president alustas oma juttu tugevast toetusavaldusest Taani peaministrile Mette Fredriksenile küsimuses, mis on tekitanud tõsiseid pingeid nende ja NATO suurima liitlase USA vahel. «Tahan kõigile Gröönimaa ja terve Taani inimestele kinnitada, et Euroopa seisab alati suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse poolel,» sõnas ta.
:format(webp)/nginx/o/2025/03/19/16723519t1h0f1c.jpg)
Von der Leyen meenutas sõjakooli õppuritele, kuidas umbes samadel märtsipäevadel aastal 1948 saatis Taani mereväelased Anholti, Læsø ja Samsø saarele. «Seda tehti, sest oli väga realistlik hirm idast tulla võiva rünnaku ees. Need sündmused viisid lõpuks Taani ajaloolise otsuseni liituda aasta hiljem NATOga,» kõneles ta.
Von der Leyen jätkas sellega, kuidas lõpuks jõuti läänes rahudividendideni, ning jõudis tõdemuseni, et nüüdseks on rahudividendide aeg ammu läbi. «Julgeolekuarhitektuuri, millele me toetusime, ei saa enam võtta loomulikuna. Mõjusfääride ja võimuvõistluse ajastu on täiega ja tõsiselt tagasi,» nentis ta.
«Ja samal ajal, kui need ohud kasvavad, näeme, kuidas meie vanim partner – Ühendriigid – liigutab oma fookuse India ja Vaikse ookeani piirkonnale,» jätkas ta.
Sellest seisust tulevad von der Leyeni sõnul ka valge raamatu neli prioriteeti.
«Esimene ja ülekaalukas prioriteet on kaitsekulutuste järsk tõus. Me kõik teame, et kaitsevaldkonda on liiga kaua alarahastatud. Liikmesriikide kaitsekulutused on nüüd alates 2021. aastast kasvanud enam kui 31 protsenti. See on parem – kuid mitte piisav. Need on endiselt palju madalamad kui USA-l, Venemaal ja Hiinal,» alustas ta.
«Teiseks: see, millesse me investeerime ja kuidas me investeerime, on sama oluline kui see, kui palju me kulutame. Peame likvideerima oma võimelüngad. Ja seda tuleb teha Euroopa viisil,» jätkas ta.
«See tähendab ulatuslikku, üleeuroopalist koostööd, et lahendada puudujäägid prioriteetsetes valdkondades. See algab põhitõdedest, nagu taristu ja sõjaline mobiilsus. Aastaks 2030 vajame toimivat ELi-ülest maanteekoridoride, lennujaamade ja meresadamate võrgustikku, mis võimaldab kiiret vägede ja sõjatehnika transporti.»
«Kolmas Euroopa kaitse prioriteet on ehk kõige strateegilisem. Ja see on suurendada toetust Ukrainale,» lausus ta. «Sest me peame muutma Ukraina piisavalt tugevaks, et ta oleks võimalike sissetungijate jaoks seedimatu.»
Neljas prioriteet on tema sõnul Euroopa kaitsetööstusliku baasi tugevdamine. «Meil on palju konkurentsivõimelisi ja maailma juhtivaid kaitseettevõtteid. Ja palju väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes arendavad uusi tehnoloogiaid innovatsiooni tipptasemel. Kuid meie tööstusbaasil on endiselt struktuurseid nõrkusi,» lausus ta.
Von der Leyeni sõnul on ELi tööstus liiga killustunud, et toota vajalikus koguses ja vajaliku kiirusega liikmesriikidele vajalikke kaitsesüsteeme. See aga tähendab, et suur osa kaitseinvesteeringutest ja nendega kaasnevatest headest töökohtadest liigub Euroopast välja.