EKE TOOMING ⟩ USAIDi lammutamine on hüppelaud Venemaale mõjuvõimu suurendamiseks Ida-Euroopas

Valitsusvastased meeleavaldajad Gruusia parlamendihoone eest Thbilisis 31. detsembril 2024. aastal. Foto: GIORGI ARJEVANIDZE/AFP/Scanpix

Kuuekümne aasta vanune organisatsioon on olnud USA välisabi jaoks nurgakivi, sest see on põhitööriist riigi pehme jõu poliitikas. Nüüd, pärast seda, kui president Donald Trump rahastuse külmutas, võib sellel olla suurem mõju, kui esmapilgul paistab, ning see võib jätta tühimiku meile tähtsatesse piirkondadesse, kirjutab Tartu Ülikooli õigusteaduse tudeng Eke Tooming.

Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise arengukoostöö agentuur (USAID) loodi 1961. aastal ning on seega juba üle 60 aasta olnud USA välisabi nurgakiviks. 10. märtsil kuulutas riigisekretär Marco Rubio, et 83 protsenti USAIDi programmidest on nüüdseks lõpetatud. Pealtnäha langeb see kokku ühega Trumpi administratsiooni põhiväärtuse ehk «Ameerika ennekõike» põhimõttega. Samas ei tähenda organisatsiooni lammutamine pelgalt ühe rahvusvahelise abiprogrammi lõppu, vaid loob ka tohutu geopoliitilise tühimiku, mida Venemaa ja Hiina saavad enda kasuks pöörata.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel andis USA 2023. aastal 65 miljardi dollari väärtuses abi, suuruselt teine abidoonor Saksamaa andis pea kaks korda vähem. Arenguabi võib tunduda küll Eesti jaoks kauge teemana, kuid suur osa sellest rahast läks meile võrdlemisi lähedal asuvatesse riikidesse, et toetada ka meie jaoks olulisi teemasid. Näiteks 2023. aastal eraldas organisatsioon Ida-Euroopasse 16,8 miljardit, et toetada õigusriikide loomist, taristu rajamist ning vaba meediat. Peamiselt suunati raha riikidesse, kus ka Venemaa üritab oma mõjuvõimu suurendada: Ukraina, Moldova, Gruusia ja Valgevene. Ilma USAIDi toetuseta võib Ida-Euroopa riikide vastupanuvõime Venemaa hübriidsõjale märgatavalt nõrgeneda.