Norra juhtivaid Lähis-Ida eksperte, Oslos asuva rahu-uuringute instituudi vanemteadur Jørgen Jensehaugen aitas usutluses Postimehele lahti mõtestada riigi hoiakuid selles tulises küsimuses, milles mõnevõrra üllatuslikult hoitakse palavalt Palestiina poolele.
Miks toetab Norra Palestiina omariiklust? Mis on selle ajaloolised põhjused?
See on nagu paradoks, millel on pikk ajalugu: Norra kokkupuude Palestiinaga algab suhetest Iisraeliga. Kui Iisraeli riik 1948. aastal loodi, siis toetas Norra seda mitme erineva põhjuse koosmõjul.
[Norra] poliitilisel teljel asub vasakul Tööpartei, mille liikmetel olid tugevad isiklikud sidemed Iisraeli juhtkonnaga. Samal ajal läks Iisraeli töölisliikumine ja kibutsite süsteem ideoloogiliselt kokku progressiivse Tööpartei põhimõtetega.
Samal ajal on ka Norra kristlikes ja konservatiivsemates piirkondades olnud ideoloogiline side ideega eraldiseisvast juudi riigist Palestiinas, sest see läheb kokku kristliku maailmavaatega.