Charles Taylor saab teada kohtuotsuse

Charles Taylor täna kohtusaalis. Foto: SCANPIX

Esimene Euroopas rahvusvahelise tribunali ette astunud Aafrika riigipea, sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes süüdistatav Libeeria ekspresident Charles Taylorile loetakse täna ette kohtuotsus.

Kohtuprotsess Hollandis Haagi lähedal asuvas Leidschendami sõjakuritegude eritribunalis algas Libeeria endise liidri üle viie aasta eest. 62-aastast Taylorit süüdistatakse 11. sõjaroimas ja inimsusvatases kuriteos Sierra Leone kodusõjas aastatel 1991-2002. Mees ise eitab süüd, nimetades süüdistusi nonsensiks ja poliitiliseks vandenõuks.

Süüdimõistmise korral saaks Taylorist esimene endine riigipea alates Nürnbergi tribunalist, kes on rahvusvahelises kohtus sõjakuritegudes süüdi mõistetud. BBC andmetel võidakse Taylor süüdimõistmise korral toimetada karistust kandma Ühendkuningriiki, tema täpne karistus peaks selguma aga lähema kahe kuu jooksul.

Süüdistuse järgi toetas Taylor naaberriigi mässulisi kurikuulsast rühmitusest Sierra Leone Revolutsiooniline Ühisrinne (RUF), kes mõrvasid, vägistasid ja sandistasid tsiviilelanikke, vahendas uudisteagentuur AFP. Relvaäri ja piirkonna rikkalike maavarade, eelkõige teemantimüügi arvel õnnestus Tayloril aga rikastuda.

Muu hulgas süüdistatakse endist riigipead mõrvades, käte maharaiumises, vägistamises, seksuaalorjuses, lapssõdurite värbamises ja nende narkouimas lahingusse saatmises. Sõjategevuse tulemusena hukkus hinnanguliselt 120 000 inimest.

Aastatel 1989-1996 käis verine kodusõda ka Taylori kodumaal. Siiski lootsid libeerlased, et Tayloril õnnestub pärast kodusõda riigis kord tagada ja nii valiti ta 1997. aastal riigi presidendiks, kuid vaenutegevust see ei lõpetanud. Samuti tõi autoritaarne režiim kaasa sotsiaal- ja majandusstruktuuride kokkuvarisemise ning tohutud inimkannatused.

Taylori alluvususes teeninud sõdurid on seejuures tunnistanud, et endine riigipea käskis neil süüa Krahni hõimu liikmete ja vangistatud ÜRO töötajate inimliha. Tunnistajad on kirjeldanud detailselt ka laipade tükeldamist, maitsestamist ja söömist. Väidetavalt ootas inimliha söömisest keeldunud sõdureid ees surm.

Viimaste aegade üks kurikuulsamaid sõjaõhutajaid, on selliseid süüdistusi eitanud. Sellele vaatamata peetakse Taylorit peasüüdlaseks Lääne-Aafrika riike viimastel aastakümnenditel tabanud verevalamistes.

Taylor kuulutati rahvusvaheliselt tagaotsitavaks juba oma ametiajal. 2003. aastal esitas ÜRO Sierra Leone erikohtu prokurör Taylorile süüdistuse ning rahvusvaheline kriminaalpolitseiorganisatsioon Interpol kuulutas ta inimsuse vastaste kuritegude tõttu samuti tagaotsitavaks.

Riigipea põgenes küll sõbralikku Nigeeriasse, kus elas mitu aastat enne kui ta arreteeriti. Kuigi esialgu keeldusid riigipea puutumatusele viidanud Nigeeria võimud Taylorit välja andmast, otsustas president Olusegun Obasanjo lõpuks rahvusvahelisele survele järele anda ja sõjaroimari tagasi Libeeriasse saata.

Hiljem viidi ta Sierra Leonesse ja võeti ÜRO sõjakuritegude tribunali valve alla. 2008. aastal otsustas maailmaorganisatsioon Taylori Sierra Leone pealinnast Freetownist Haagi viia, sest nende hinnangul kujutas mees jätkuvalt ohtu rahvusvahelisele rahule ja piirkonna julgeolekule.