:format(webp)/nginx/o/2025/03/31/16747070t1hf68f.jpg)
Alaealised ukrainlased sõtta minna ei saa. Aga oma armeed aidata ja relvi teha nad saavad. Ja teevad, nagu Postimees veendus ühel Kiievi oblasti polügoonil.
Ukraina riik on teinud ühe väga tähtsa sammu. Nad on andnud kõigile oma inimestele vabad käed teha relvi. Ukrainas on ametlikult avaldatud õpetus, kuidas igaüks saab oma kodus teha väikeseid enesetapudroone. Pole ka mingeid bürokraatlikke piiranguid, kui sa tahad alustada oma idufirmat, et aidata Ukraina relvajõude. Isegi kui oled alaealine.
Kiievi poiss Juri on 17-aastane. Koos oma klassivenna Denõsiga, kes just sai 18, teevad nad jahipüssidele mõeldud haavleid ümber nii, et nendega saaks jahtida valguskaabliga FPV-enesetapudroone.
Eelmisel aastal lõpetasid poisid meie mõistes gümnaasiumi. Sõjaväkke neid ei võetud, ja ilmselt oleks kõhetutel poistel sinna ka vara minna. Aga kaitsetahe oli neil väga suur.
«Me väga tahsime meie armeed aidata,» rääkis Juri Postimehele.
:format(webp)/nginx/o/2025/03/31/16747085t1h49ea.jpg)
Algul mõtlesid nad hakata tegema FPV-droone, nagu seda teevad Ukrainas paljud. Aga noored ei suutnud midagi erilist uut välja mõelda. FPV-tegijaid on niigi palju Ukrainas.
«Siis hakkasime mõtlema, kuidas kaitsta sõdureid droonide eest,» rääkis Juri. «See on praegu ju sõdurite suurim probleem.»
Kuttidel oli erinevaid ideid, nad rääkisid sõduritega. Nägid, et nad tulistavad valguskaabliga FPV-droone, mida pole võimalik elektrooniliste segajatega maha võtta, pumppüssidest tavaliste haavlitega. Praegu muid lahendusi selliste FPV-de vastu pole. Ainus võimalus on need füüsiliselt alla lasta.
Nad tulid mõttele, et mis siis kui 12-kaliibrilise haavlipadruni sisse panna võrk, mis püssist lastes lendab välja ja mässib drooni endasse. Piisab kui droonide tiivikud end võrku mässivad ja see kukub maha.
Nad rääkisid oma mõttest Ukraina relvajõudude ühe kuulsaima ja eesrindlikuma üksuse, 3. ründebrigaadi inseneridele. Need toetasid kutte väga.
«Nad aitasid meid kontseptsiooni välja töötamisel ja ideedega, kuidas seda toimivaks teha,» ütles Denõs.
Tulemus – täna on neil juba enam-vähem töötav lahendus.
Hiljuti proovis nende peenikese kevlarvõrguga padruneid üks Ukraina eriüksus Kurski suunal. 15 proovipadruniga lasid nad alla kolm venelaste FPV-drooni ja ühe Mavic-luuredrooni. Päris sõja tingimustes.
/nginx/o/2025/03/31/16747086t1h0582.jpg)
Praegu poisid arendavad oma moona koos sõjaväelastega. «Testime koos nendega, sest me oleme lihtsalt liiga noored, et saada luba lahingumoonaga tegeleda ja polügoonil laskmiseks,» rääkis Juri.
Kutid asutasid juba oma firma, kuhu kolmandaks võtsid 35-aastase mehe, kes ajab nende eest kõiki juriidilisi asju. Poisid tegelevad ainult arendusega.
Mõttes on neil siduda droonivastane moon 360-kraadi töötava kaameraga, mis skaneerib taevas toimuvat, otsib droone. «Meil on mõttes luua automaatne süsteem, mis suudab droone avastada,» rääkis Denõs.
«Algul oli see meile kõik nagu hobi, aga nüüd on sellest saanud 24/7 töö,» ütles Juri. «Meil on plaan tootmise alustamisega.»
Juri ja Denõsi firma suudab praegu toota tuhatkond võrguga haavlipadrunit, mille omahind on kahe dollari ümber.
Hiljuti võitsid nad kaitsetööstusega tegelevate idufirmade ideekülvil toetuse 5000 dollarit, mis võimaldab neil teha esimesi samme tootmise alustamiseks. Kutid loodavad peagi saada veel 10 000 dollarit toetust.
/nginx/o/2025/03/31/16747091t1h63ca.jpg)
Selliselt üritavad praegu Ukrainas alustada sajad ja sajad väikesed kaitsetööstuse ettevõtted. See on tõeline buum. Ukrainas on tõsiselt selline tunne, et kõik helgemad pead tegelevad millegi kasuliku väljamõtlemisega armee vajadusteks. Ükskord kasvab sellest välja Ukraina majanduse vedur.
Mulle läks eriti südamesse üks Juri lause: «Paljud eakaaslased on läinud või lähevad välismaale. See on kurb. Ukrainas on praegu meievanustel tohutud võimalused. Euroopas ei leia nad kuskil selliseid võimalusi. Jah, nad leiavad seal varjupaiga. Aga võimalusi nad ei leia.»