Balti kaitseliini raha küsimine käib tema Poola venna tuules

Poola piirivalvur Idakilbi tarbeks toodud tankitõkete juures. Foto: WOJTEK RADWANSKI/AFP/Scanpix

Balti kaitseliini Poola vend Idakilp, mille käigus rajatakse sõjalisi tõkkeid Valgevene ja Kaliningradi oblasti piiridele, on nende riigi ajaloo suurim kaitseinfrastruktuuri projekt.

Poola Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (PISM) analüütiku Filip Bryjka kirjeldusel panevad poolakad Idakilbile väga suuri lootusi. «Me arvestame, et see projekt mõjutab märkimisväärselt Venemaa võimaliku agressiooni kalkulatsioone, sest nende rünnaku hind kasvaks määral, et see ei tasuks end ära,» põhjendab ta. «Venemaa peaks koondama märksa suurema väe kui olukorras, kus sellist infrastruktuuri pole.»

Mullu kaitseliini ehitamist alustanud Poola plaanib selle valmis saada 2028. aasta lõpuks. Praeguse seisuga on Varssavi plaaninud sellele kulutada kümme miljardit zlotti ehk umbes 2,5 miljardit eurot.

«On äärmiselt tõenäoline, et kogumaksumus on suurem ning Poola otsib ELilt ja NATO-lt toetust, et need vähemalt osaliselt meie projekti toetaksid,» rääkis Bryjka. «Sama teevad meie Balti naabrid, kes ehitavad Balti kaitseliini.»

«Mõlemat tuleks lugeda mitte ainult riiklikeks projektideks, vaid osaks NATO ja ELi kaitseplaanidest,» leiab Bryjka. Tema sõnul aetakse neid asju käsikäes, kuigi ta ei oska öelda, kui tihe suhtlus pealinnade vahel tegelikult on: «Me oleme samameelsed riigid. Meie ohuhinnang on sama, kui küsimus on Venemaa ja Valgevene poolt tulevates ohtudes.»