LUUBI ALL ⟩ Major Vennik: Pabradė maastik sarnaneb Eesti mõttes Alutagusega

Major Kersti Vennik ütleb, et on tänulik kõigile põllumeestele ja maaomanikele, kes on kaitseväele andnud loa oma maadel liikuda ja läbitavusekatseid läbi viia. Foto: Mari-Liis Päären

Palve peale võrrelda Eesti ja Leedu maastikke kaitseväe masinate seisukohast ütleb Kaitseväe Akadeemia geoinformaatika lektor major Kersti Vennik, et lõunapoolseimas Balti riigis on läbitavus parem.

«Aga mõlemas riigis esineb piirkondi, kus lokaalselt on olud üsna keerulised,» lisab Vennik intervjuus Postimehele. «Visuaalselt kaarti hinnates tundub, et õnnetuse asukoht, st Pabradė ümbrus, on võrreldav meie Alutaguse kandiga – kuivade männimetsadega künkad ning nende vahel rabatasandikud ja -lombid. Selline kirju pilt teeb teekonna valiku juhi jaoks keeruliseks – sõites stabiilsel ja tugeval aluspinnal, toimub väga järsk üleminek kardinaalselt teistesse kandvuse oludesse.»

Uurimist pole küll veel toimunud, kuid kui tõenäoline tundub teile, et Pabradė sohu vajunud lahingumasina juhtum võib olla midagi, mida edaspidi sõjakoolides teie valdkonnas näitena õpetatakse?

Kindlasti on antud näidet vaja välja tuua ja rõhutada kui eriti kurba ja kohutavalt kahetsusväärset näidet maastikul. Aga nagu juba küsimuseski mainitud, me tegelikult ei tea, mis ja miks seal juhtus, mistõttu võivad meie mõtted ning arutluskäigud hoopis vales suunas minna.

On asju, mida ma üldiste mõtetena välja tooksin.

Omaette küsimus on, millist õpituvastust maastikul teekonda valivale soomukijuhile või komandörile rõhutada. Mida ta peaks edaspidi praktiliselt teisiti tegema, et midagi sellist enam kunagi ei juhtuks?

Mulla kandevõime on maastikul väga varieeruv. Kui põllumaad on veel suhteliselt homogeensed (seda vähemalt ühe lageala piires) siis looduslikel maadel, sööti jäetud aladel ja metsas on mulla tugevuse seisundis väga suur variatsioon. Tugeva liivakünka vahetus naabruses paikneb nõrk ja «põhjatu» rabamassiiv ja seda üleminekupiiri on ilma eelnevate mõõtmisteta praktiliselt võimatu määratleda.

Kuidas juht peaks selle maastikumuutuse ära tabama? Ideaalsel juhtumil oleks tal teekonna valikuks kasutada detailne ning vastavalt ilmastikule korrigeeritud läbitavuse kaart. Aga vajaliku täpsusega läbitavuse kaarte on äärmiselt keeruline koostada. Peale selle, et mulla koostis varieerub suurtes piirides ka väiksel alal, on veelgi muutlikum nähtus nimega ilm olukorda pidevalt muutmas.