Kohus mõistis Charles Taylori süüdi

Charles Taylor täna kohtusaalis. Foto: SCANPIX

Sierra Leones toime pandud sõjakuritegusid uuriv ÜRO kohus mõistis Libeeria endise presidendi Charles Taylori süüdi sõja- ja inimsusvastastele kuritegudele kaasaaitamises.

Hollandis Haagi lähedal asuva Leidschendami sõjakuritegude eritribunal mõistis Taylori süüdi 11. sõjaroimas ja inimsusvastases kuriteos Sierra Leone kodusõjas aastatel 1991-2002. Taylori karistus selgub aga 30. mail.  

«Pole kahtlustki, et tänane sõnum saadab kõrgetele riigiametnikele olulise sõnumi: ükskõik, kes te olete, ja millisel ametikohal olete, lõpuks tuuakse teid teie kuritegude eest kohtu ette,» ütles inimõigusrühmituse Amnesty International Sierra Leone osakonna juht Brima Abdulai Sheriff uudisteagentuurile AFP pärast otsuse teatavaks tegemist.

64-aastane Taylor ise eitab süüd, nimetades süüdistusi nonsensiks ja poliitiliseks vandenõuks.

Süüdimõistva otsuse järgi toetas Taylor aga naaberriigi mässulisi kurikuulsast rühmitusest Sierra Leone Revolutsiooniline Ühisrinne (RUF), kes mõrvasid, vägistasid ja sandistasid tsiviilelanikke. Relvaäri ja piirkonna rikkalike maavarade, eelkõige teemantimüügi arvel õnnestus Tayloril aga rikastuda.

Muu hulgas süüdistasid tunnistajad endist riigipead mõrvades, käte maharaiumises, vägistamises, seksuaalorjuses, lapssõdurite värbamises ja nende narkouimas lahingusse saatmises. Sõjategevuse tulemusena hukkus hinnanguliselt 120 000 inimest.

Aastatel 1989-1996 käis verine kodusõda ka Taylori kodumaal. Siiski lootsid libeerlased, et Tayloril õnnestub pärast kodusõda riigis kord tagada ja nii valiti ta 1997. aastal riigi presidendiks, kuid vaenutegevust see ei lõpetanud. Samuti tõi autoritaarne režiim kaasa sotsiaal- ja majandusstruktuuride kokkuvarisemise ning tohutud inimkannatused.

Taylori alluvususes teeninud sõdurid on seejuures tunnistanud, et endine riigipea käskis neil süüa Krahni hõimu liikmete ja vangistatud ÜRO töötajate inimliha. Tunnistajad on kirjeldanud detailselt ka laipade tükeldamist, maitsestamist ja söömist. Väidetavalt ootas inimliha söömisest keeldunud sõdureid ees surm.

Viimaste aegade üks kurikuulsamaid sõjaõhutajaid, on selliseid süüdistusi eitanud. Sellele vaatamata peetakse Taylorit peasüüdlaseks Lääne-Aafrika riike viimastel aastakümnenditel tabanud verevalamistes.

Taylor kuulutati rahvusvaheliselt tagaotsitavaks juba oma ametiajal. 2003. aastal esitas ÜRO Sierra Leone erikohtu prokurör Taylorile süüdistuse ning rahvusvaheline kriminaalpolitseiorganisatsioon Interpol kuulutas ta inimsuse vastaste kuritegude tõttu samuti tagaotsitavaks.

Riigipea põgenes küll sõbralikku Nigeeriasse, kus elas mitu aastat enne kui ta arreteeriti. Kuigi esialgu keeldusid riigipea puutumatusele viidanud Nigeeria võimud Taylorit välja andmast, otsustas president Olusegun Obasanjo lõpuks rahvusvahelisele survele järele anda ja sõjaroimari tagasi Libeeriasse saata.

Hiljem viidi ta Sierra Leonesse ja võeti ÜRO sõjakuritegude tribunali valve alla. 2008. aastal otsustas maailmaorganisatsioon Taylori Sierra Leone pealinnast Freetownist Haagi viia, sest nende hinnangul kujutas mees jätkuvalt ohtu rahvusvahelisele rahule ja piirkonna julgeolekule.