/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/07/16762079t1he493.jpg)
Parim viis hoida ukrainlaste vasturinnet Venemaale on kohapealse relvatööstuse arengu veelgi suurem taganttõukamine.
Relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel paistab aina kaugem väljavaade ja Kiiev peab kindlustama suutlikkuse sõda pidada ka tugeva välisabita, kirjutas The Economist eile.
Ukraina toetajate sõnul tuleb ukrainlastel hambuni relvastuda, ükskõik millised ajutised või pikemaajalised rahuplaanid lähitulevik lauale toob.
Euroopa Komisjoni Ukraina strateegia fookuses on Kiievile saadetava laskemoona ja relvasüsteemide hanked, ent ka raha Ukraina kaitsetööstusele. Brüssel peab just seda kõige tulusamaks ja tõhusamaks viisiks Kiievi toetamisel, kirjutas The Economist.
Briti meedia viitas, et tegemist on ELi välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase vaimusünnitisega, kes tahab Ukrainale antavat sõjaabi suurendada 40 miljardi euroni, mis on kaks korda suurem number sellest, mida EL praegu jagab.
Ukraina relvatööstusesse investeerimise taotlus on veenev. 1991. aastal kukkus senise nõukogudemaa tööstusriik kokku, ent inseneride kompetents ja n-ö tehnopark päriselt ei haihtunud, vahendas The Economist.
Ukraina Tuleviku Instituudi (UIF) märtsis avaldatud raport näitas, et Ukraina relvatööstus müüs oma toodangut möödunud aastal juba 10 miljardi euro väärtuses, mis on kolm korda suurem maht kui 2023. aastal ja kümme korda enam kui 2022. aastal. Kaitsetööstuses on hõivatud üle 300 000 töötaja.
Sel aastal oodatakse Ukraina relvatööstuselt juba 15 miljardi euro suurust müüginumbrit, ent sektor suudaks toota 35 miljardi euro mahus relvi, rääkis The Timesile Ukraina strateegilise tööstuse minister Oleksandr Kamõšin.
Ukrainlaste probleem on rahapuudus ja selles loodetakse liitlaste abile.
Kohaliku tootmise abil suudetakse katta juba ligi 30 protsenti moonavajadusest, ent 50 protsenti pole samuti võimatu, viitas Briti meedia UIFi raportile. Kaitsetööstus peab Ukrainas vastu ka vaatamata venelaste raketirünnakutele. Tehased on hajutatud ja peidetud.
Kiievis oodatakse Euroopa ja Ameerika ettevõtete huvi, sest turg ja nõudlus on olemas. Saksamaa relvatööstushiiglane Rheinmetall avas Ukrainas juba kaks esimest tehast, kus valmistatakse muu hulgas soomukeid.
Eraldi tuleb tegelda Ukraina sõltuvusega lääne õhutõrjesüsteemidest. Siin loodetakse peatse koostöö alustamist prantslaste ettevõtte Thalesiga.
Ukrainlaste ülesandeks jääb praegu kindlustada õiguslik ruum, mis aitaks investeerijaid ja tekitaks usalduse. Paremaks tuleb muuta ka relvatööstuse tarneahelad. Minister Kamõšin palub Euroopalt tarkvara, uudseid tööstusliine ja relvade tootmiseks vajalikke sisendeid.
Selline on näiteks juba Taani ja Ukraina koostöömudel, kus Ukraina määratleb vajadused ja Taani maksab ning teostab järelevalvet tulemuse ja tarnijate üle.
Kallase ELi ühine Ukrainlaste relvatööstuse toetamise plaan kukkus esialgu läbi ehk ei saanud ELi liikmesriikide juhtide toetust, ent The Timesi andmetel ei ole ELi välispoliitika kõrgel esindajal kavas veel alla anda.