Rumeenia ja Bulgaaria vastuvõtmine 2007. aastal andis ELile valusa õppetunni. Kui eelmiste laienemisringidega endisest idablokist saabunud maad pole erilisi probleeme põhjustanud ning on ühenduse standarditest saanud pigem inspiratsiooni kiiremini läänestumiseks, siis see Kagu-Euroopa paar kipub hoopis kogu ühendust allapoole kiskuma.
Värskeima näite võib tuua möödunud nädalast. Šveitsi referendumil ELiga tööjõu vaba liikumise sisseseadmiseks oli selle vastaste põhiargument see, et ülejäänud paketiga tuleksid kaasa ka Bulgaaria ja Rumeenia, keda nad nimetasid otsesõnu Euroopa kolmandaks maailmaks. Kuigi see argument ei läinud lõpuks läbi, oli see siiski ähvardavalt tugev. Ka rahvusvahelist korruptsiooniindeksit koostav Transparency International viibutab nüüd sõrme ELi suunas - miks on kaks ühenduse liiget sama hullus olukorras kui tüüpilised kolmanda maailma riigid.
Nihu läinud laienemisringi ei saa enam tagasi pöörata, säilitamaks enda mainet peab EL väga jõuliselt rahakotiraudu sulgedes ja võimalusel ka muid sanktsioonimeetmeid kasutades Rumeenia ja Bulgaaria õigele teele lükkama.