/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/10/16768925t1h8c12.jpg)
Kiiev vajab Ukrainasse lääne vägesid isegi siis, kui USA astub sellest mängust välja ning NATO uks lüüakse ukrainlaste ees kõva pauguga kinni.
Täna kohtuvad Ukraina peamised liitlased, et jätkata arutelusid Ukrainasse saadetava n-ö rahuvalvemissiooni üksikasjade üle, kirjutas Politico, lisades, et Brüsselis asuvas NATO peakorteris peetavat debatti veavad Prantsusmaa kaitseminister Sébastien Lecornu ja tema Briti kolleeg John Healey.
Nii Ühendkuningriigi kui Prantsusmaa kõrged kaitseväelased viibisid möödunud nädalal Ukrainas ja andsid selle nädala alguses oma kolleegidele Kiievi vajadustest ülevaate.
Arutelude käigus püütakse täpsustada seda, millised on ukrainlaste kõige kriitilisema tähtsusega vajadused. Eesmärk on leida viise, et takistada Venemaa rünnakuid pärast seda, kui relvarahu suudetakse kehtestada.
Praegu on selge, et USA blokeerib Ukraina NATOga liitumise ambitsiooni ja ta pole sellise hoiakuga NATO eesoleval tippkohtumisel üksinda, vahendas Politico.
«Arutame välisriikide vägede kohalolekut maal, taevas ja merel. Õhutõrjet ja muid delikaatseid strateegilisi küsimusi. Meie partnerid mõistavad, mida Ukraina vajab. On tundlikke geograafilisi paiku, kus me vajame lisatuge,» sõnas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Politicole pärast Prantsusmaa ja Ukraina kõrgete sõjaväelaste kohtumist.
«Me ei rääkinud mitte niipalju sõdurite arvust, kui nendele antavast mandaadist ja taristu küsimusi. Minu jaoks on tähtis teada nii kuupäevi kui ka seda, kui suure kontingendiga arvestada saame,» ütles Zelenskõi, lisades, et ootab selgust selles järgmise kuu jooksul.
Politico andmetel on ligi kümmekond riiki valmis vägesid Ukrainasse saatma ja seda kinnitasid ka Zelenskõi lähedased töötajad, sealhulgas tema kaitsenõunik Pavlo Palisa.
«Räägitakse ka Balti- ja Põhjamaade osalusest. Igal juhul saab seda ellu viia kahepoolsete lepingute kaudu iga Ukraina koalitsiooni liikmesriigiga eraldi,» ütles Palisa Politicole.
Paljud riigid, sealhulgas Ühendkuningriik, ei soovi aga saata oma sõdureid Ukrainasse ilma USA toetuseta – ja Donald Trumpi ametiajal on sellise toetuse saamine ebatõenäoline, märkis Politico. Seda enam, et Venemaa sõnul on neile vastuvõetamatu liitlasvägede paigutamine Ukrainasse ilma ÜRO mandaadita.
Kiiev on samas veendunud, et rahuvalvemissiooni käivitamise protsess kulgeb hästi.
«Küsimus on vaid selles, millises formaadis see ellu viiakse. Seetõttu arutelud praegu käivad: on olemas meie põhivisioon ja on olemas meie partnerite nägemus nende võimekusest. Kui kõik detailid on kokku lepitud, saame edasi minna sisulisema vestluse juurde,» ütles Palisa.