/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/16/16782459t1h4ce5.jpg)
Venemaal viis tüli naabrinaisega selleni, et viimane kaebas Anna Aleksandrova peale ning kohus mõistis naise eile viieks aastaks ja kaheks kuuks vangi sõjaväe kohta «valeuudiste» levitamise eest.
Peterburist pärit 47-aastane juuksur Anna Aleksandrova, arreteeriti 2023. aasta novembris kahel anonüümsel kontol kaheksa sõjavastase postituse tegemise eest Venemaa sotsiaalvõrgustikus VKontakte. Aleksandrova eitas postituste tegemist ning ütles, et temavastase kohtuasja taga on tüli naabriga maa pärast.
Naise naabri Irina Sergejeva sõnul saatis Aleksandrova tema tütrele sõjaväge diskrediteerivaid sõnumeid. «Ta hakkas saatma pilte sõjalisest erioperatsioonist,» ütles Natalja BBC-le. «Pildid lõhki rebitud sõdurite laipadest ja põlevatest tankidest. Ma kirjutasin sellest prokuratuurile. Need pildid ajasid nutma.»
Aleksandrova advokaadi sõnul on juhtumi taga aga hoopis naabritevaheline tüli. Väidetavalt olid naised teinud kunagi koostööd, et päästa oma kodulähedane mets, kuid kui Natalja soovis maatükki ära osta, süüdistas Anna naabrit selle edasimüümise kavatsuses kinnisvaraarendajatele ning tüli sai alguse.
«Kriminaalkoodeksi niinimetatud «poliitilised» artiklid on muutunud väga mugavaks viisiks naabritevaheliste konfliktide lahendamiseks,» ütles Anna advokaat Anastasia Pilipenko BBC-le eelmise aasta septembris.
«See konkreetne juhtum algas tavalise tüliga. Üks pool pöördus politseisse, kuid ei jõudnud kuhugi. See muutus alles siis, kui ilmus süüdistus «valeuudiste levitamise eest sõjaväe kohta»,» selgitas Pilipenko.
Paar päeva pärast agressioonisõja alustamist 2022. aasta veebruaris kirjutas Venemaa autoritaarne liider Vladimir Putin alla seadustele, millega võib määrata pikki vanglakaristusi «Venemaa relvajõudude diskrediteerimise» ja «teadlikult valeuudiste» levitamise eest armee kohta. Putin selgitas seda sellega, et Venemaa peab sisemised vaenlased ühiskonnast välja juurima.
Aleksandrova juhtum on näide sellest, kuidas Putin tõi tagasi nõukaaja koputamiskultuuri.
«Minu arvates on tähelepanuväärne, kui kiiresti on vene geneetiline mälu tagasi tulnud ja kuidas inimesed, kes ei elanud neil aegadel, käituvad äkki nii, nagu oleksid nad seda teinud,» ütles BBC-le New Yorgi New Schooli Vene-Ameerika suhete professor Nina Hruštševa. «Järsku koputavad nad teiste peale. See on nõukogude tava, aga see on ka osa venelaste geneetilisest koodist – hirm, püüdmine ennast kaitsta teiste arvelt.»
«Venemaa riik loob sellist ühiskonda, kus inimesed, kes on loomult informaatorid, tunnevad end õnnelikult ja mugavalt,» lisas BBC-le mullu augustis vangide vahetuse käigus vabadusse saanud Vene inimõigusaktivist Oleg Orlov, kes istus vangis sõjavastase artikli kirjutamise eest.