:format(webp)/nginx/o/2023/11/15/15721600t1h448b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/16/16782866t1hd7d7.jpg)
Sõnavabadus on valgustusajastu pärand ja sellega on tihedalt seotud akadeemiline vabadus, mis loodi selleks, et akadeemikud ei peaks kartma oma karjääri pärast, kui nende uurimisvaldkond ühiskonna seniste ideaalidega pahuksisse läheb. Sellest johtuvalt ei ole üllatav, et just akadeemikutest ning tudengitest aktiviste rõhutakse ajastul, kus USA poliitikat iseloomustab antiintellektualism ja tume valgustus (ingl dark enlightenment, uusreaktsionäärne liikumine – toim). Säherdune nähtus juba iseenesest läheb vastuollu USA põhiseaduse vaimuga, kirjutab Tartu Ülikooli filosoofiatudeng Aleksander Koppel.
Eelmise aasta 8. novembril vallandati Millsapsi ülikooli usuteaduste professor James Bowley pärast seda, kui ta teavitas oma nelja tudengit loengu ära jäämisest, põhjendades seda emotsionaalse ängistusega, mis kaasnes USA presidendivalimiste tulemusega. Sellele järgnes 13. jaanuaril tema vallandamine. Põhjuseks ei toodud mitte ära jäetud tundi, vaid meili teel tudengitele isiklike arvamuste jagamist, mis ei olnud otseselt ametliku eeskirjaga vastuolus. Tegemist oli tenuuriprofessoriga (eluaegse töölepinguga – toim), mis tähendab seda, et teda ei oleks tohtinud saada vallandada nõnda tühise asja eest.