Volinik Kubilius loodab soodustustega meelitada tõrksamad kulutajad kaitselaene krahmama

Euroopa Komisjoni kaitsevolinik Andrius Kubilius ELi kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel Varssavis aprilli hakul. Foto: Radek Pietruszka/EPA/Scanpix

Euroopa Komisjoni leedulasest kaitsevolinik Andrius Kubilius loodab, et liikmesriikide nina ees kõlgutatav uus kaitserahastuse porgand on piisavalt ahvatlev, et selle järele haaravad ühishangete raames ka seni kulutuste tõstmisse tõrksalt suhtunud maad ennekõike Vahemere ääres.

Koos ELi välispoliitika juhi Kaja Kallasega tutvustas Kubilius läinud kuul Euroopa kaitse valget paberit, mis annab suunised kriitiliste kaitselünkade kõrvaldamiseks ning tugeva kaitsetööstusbaasi ehitamiseks. Euroopa Komisjon käis aga pärast vaidlust lõpuks välja nime «Valmisolek 2030» saanud plaani, mis peaks tooma Euroopa kaitsesse 800 miljardit eurot, sellest 150 miljardit ELi tagatud laenudena.

Kriitikud on välja toonud, et kumbki kava ei kätke mingeid kohustusi ega pane lauale uut raha, vaid jätab panustamise ikkagi liikmesmaade õlule – seejuures on näiteks võrreldes Balti- ja Põhjamaadega kaitsele märksa väiksema osa SKTst kulutavad Itaalia ja Hispaania juba väljendanud kõhklust kaitseks laenamise suhtes. Postimehega Brüsselis vestelnud Kubilius leiab siiski, et komisjon esitas maadele ahvatleva pakkumise.

«Praegu on keeruline ennustada, kui populaarseks need laenud osutuvad. Aga me kuuleme mõnelt liikmesmaalt, et nad tõesti vaatavad seda üsna tugeva huviga. Nii et minu sõnum kõigile valitsustele on alati: «Ärge kaotage hoogu»,» lausus kaitsevolinik.

Kubilius möönis, et Venemaast kaugemal asuvates riikides on ohutaju teistsugune kui Baltimaades või Poolas, kuid toonitas, et kaitsevõime kasvatamise kava kiitsid ülemkogul heaks kõigi ELi maade liidrid. «Nii et liidrid mõistavad seda, miks ja kuidas ja mil viisil need asjad tuleb heaks kiita, arendada ja rakendada,» rõhutas ta.