:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
/nginx/o/2025/04/22/16792625t1hd747.jpg)
Laupäeval kogunevad maailma liidrid paavst Franciscuse matustele, mille kombetalitust kirikupea ise eelmisel aastal lihtsustas, võimaldades muu hulgas oma põrmu sängitamist väljapoole Vatikani.
Kardinalide kogu otsusega toimetatakse esmaspäeval 88-aastaselt insulti surnud paavsti põrm täna hommikul kell 10 Eesti aja järgi tema elupaiga Casa Santa Marta kabelist Püha Peetruse basiilikasse, kuhu see jääb kuni matusetseremooniani, mis toimub laupäeval kell 11 Eesti aja järgi pühakojaesisel väljakul. Seejärel kantakse puusärk taas kirikusse ja sealt edasi Rooma Santa Maria Maggiore basiilikasse.
Kuigi suurem osa paavste on maetud Püha Peetruse basiilika all asuvasse krüpti, ütles Franciscus juba paar aastat tagasi, et ta eelistab viimase puhkepaigana Roomas paljude migrantide elupaigaks olevas piirkonnas asuvat Santa Maria Maggioret, kus tal oli kombeks käia palvetamas enne ja pärast välisreise. Franciscus kinnitas oma soovi ka testamendis, vahendas Reuters.
Umbes aasta tagasi kohendas Franciscus ise liturgia reegleid puhuks, kui ta sureb. Lisaks taotlusele tagada enda matmine soovide kohaselt väljapoole Vatikani, oli tema eesmärk rõhutada oma staatust tavalise piiskopina, kirjutas uudisteagentuur AP.
Kõrged külalised
Muudatuste tegemisse kaasatud Vatikanis liturgiate eest vastutav peapiiskop Diego Ravelli ütles toona, et reform kõrvaldab nõude, et paavsti surnukeha tuleb panna Püha Peetruse basiilikas välja kõrgele alusele ja matusteks tuleb valmistada kolm üksteise sisse pandavat küpressist, pliist ja tammest kirstu.
Franciscuse korraldusel ongi nüüd tema sark lihtsast puidust ja tsingist. Lisaks sellele soovis paavst oma testamendis, et ta sängitataks «maapinda ilma eriliste kaunistusteta», lisades hauale vaid kirja «Franciscus».
Matusemissat juhib laupäeval kardinalide kolleegiumi dekaan Giovanni Battista Re, keda abistavad patriarhid, kardinalid, peapiiskopid, piiskopid ja preestrid kogu maailmast, kirjutas Vatican News.
Konklaav ei saa kattuda leinaperioodiga, nii et kõige varem võib uue paavsti valimine alata 5. mail.
Matusetalitusele oodatakse suurt hulka riigijuhte ja kuningakodade esindajaid, teiste seas teatasid kiiresti Itaaliasse reisimisest USA president Donald Trump, Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macron, Franciscuse sünnimaa Argentina president Javier Milei ning Brasiilia liider Luiz Inácio Lula da Silva. Ukraina presidendi kantselei allikad kinnitasid meediale, et matustele läheb ka Volodõmõr Zelenskõi.
Lisaks riigitegelastele oodatakse järgnevatel päevadel Vatikani paavstiga hüvasti jätma rohkelt usklikke, mistap valmistuvad Itaalia võimud palverändurite voogu haldama. Riiklik raudteefirma Ferrovie dello Stato on ajalehe La Repubblica andmeil koostanud plaani nõudlusega toime tulekuks. Muu hulgas suurendatakse kaug- ja lennujaamarongide liikumise sagedust, samuti aitab logistika toimimisele kaasa Itaalia tsiviilkaitseamet.
Lisaks matusega seotud detailide paika panemisele arutasid eile hommikul pooleteise tunni kestel kogunenud umbes 60 Roomas viibivat kardinali katoliku kiriku igapäevase juhtimisega seotud küsimusi.
Paavsti valimine jääb maisse
Kui Franciscuse varasema otsusega oli vajadusel Vatikani juhtimist üle võtva camerlengo roll määratud Iiri-Ameerika päritolu ilmalike asjade riigisekretärile kardinal Kevin Farrellile, siis liisu tõmbamisega otsustati, et teda abistavad Vatikani itaallasest riigisekretär Pietro Parolin, Poola kardinal Stanisław Ryłko ja teine itaallasest kardinal Fabio Baggio, kirjutas The Times.
Järgmine paavst võib selguda kõige varem paari nädala pärast. Laupäevasele matusetalitusele järgneb üheksapäevane leinaperiood, mis lõppeb 4. mail. Vatikani tavade kohaselt võib konklaav uue paavsti valimiseks alata 15–20 päeva pärast kirikupea surma ehk 6.–11. mail. Kardinalide üksmeele korral on võimalik konklaavi algus tuua ka ettepoole, kuid see ei saa kattuda leinaperioodiga, nii et kõige varem võib uue paavsti valimine alata 5. mail.
Uue paavsti valimine tõotab jõuproovi kiriku konservatiivse ja uuendusmeelse tiiva vahel
/nginx/o/2025/04/22/16792626t1hde94.jpg)
Peatselt Sixtuse kabelisse järgmist paavsti valima kogunevad hääleõiguslikud kardinalid langetavad otsuse, kas jätkata reformimeelse Franciscuse joont või pöörduda tagasi tema eelkäija Benedictus XVI konservatiivsema lähenemise juurde.
Franciscuse otsused lubada samasooliste paaride õnnistamist, pehmendada suhtumist lahutusse ja uuesti abiellunud katoliiklastesse, edutada kirikustruktuuris naisi ning astuda välja kliimamuutustega võitlemise ja põgenike eest, aga ka nüüdisajastada missat, läksid osa konservatiivide arvates liiga kaugele, samas kui suuremaid muudatusi lootnud liberaalid olid pettunud. Asjatundjate hinnangul tähendab see, et lõhed ilmutavad end arvatavasti ka konklaavil.
Kuigi maailmas on kokku üle 250 katoliku kardinali, pole paavsti valimisel sõnaõigust neil, kes on üle 80 aasta vanad, mis jätab alles 135 kardinali, kellest 110 nimetas Franciscus ise. Osa vaatlejate hinnangul oli see katse tagada oma kursi jätkumine.
Franciscuse pontifikaadist raamatu kirjutanud Itaalia ajalehe La Repubblica ajakirjanik Iacopo Scaramuzzi leidis, et seesugune konklaavi koosseis muudab keeruliseks nn anti-Franciscuse esiletõusu. «Aga see ei tähenda, et see rühm on üksmeelne ja ühtne või et neil on samad ideed,» lisas ta The Guardianiga rääkides.
Näiteks nimetas Franciscus ise kardinaliks sakslase Ludwig Mülleri, kes astus kirikupeale mitmel puhul vastu, nimetades muu hulgas geipaaride õnnistamist ketserluseks.
The Times tõi ka välja, et seni pole selge, kas mõnel kandidaadil on vastavalt konservatiivide või liberaalide leeris tugev toetus.
Nii peetaksegi üheks soosikuks mõõdukate vaadetega Vatikani riigisekretäri Pietro Parolini, kes pole küll samavõrra uuendusmeelne kui Franciscus, kuid esindaks samas järjepidevust.
Konservatiivsete kardinalide seast on toodud esile ungarlast Péter Erdőt, kes näiteks on toetanud Viktor Orbáni rändepoliitikat, väites, et migrantide võõrustamine kirikus on inimkaubandus. Samuti kõneldakse Guinea kardinalist Robert Sarah’st, kes ründas Franciscuse katseid leevendada tsölibaadireegleid ning nn sooideoloogiat.
Liberaalsemast leerist mainitakse sagedamini Filipiinidelt pärit Luis Antonio Taglet, kes keskendub sarnaselt paavst Franciscusega sotsiaalsele õiglusele, ning itaallast Matteo Zuppit, kes tegeleb ennekõike vaeste ja sisserändajatega, hoidudes suurejoonelisest elustiilist ja kasutades puhuti ametiauto asemel jalgratast, vahendas Deutsche Welle.
Vaatlejad rõhutavad siiski, et paavsti valimine kätkeb sageli üllatusi, nagu oli ka 2013. aastal Franciscuse nime all paavstiks saanud Jorge Mario Bergoglio puhul, keda ennustuskontorid ei arvanud eelnevalt isegi mitte kümne tõenäolisema pretendendi sekka, vahendas The New York Times. Üldiselt peeti teda toona 76 aasta vanuses ameti jaoks liiga eakaks.
Samuti kerkis vastu ootusi 1978. aastal paavst Johannes Paulus II-ks poolakas Karol Wojtyła.