POLIITDRAAMA LEEDUS ⟩ Valitsuspartei juht jäi ilma riigisaladuse juurdepääsuloast

Leedu natsionalistlik-populistliku erakonna Nemunase Koidik juht Remigijus Žemaitaitis. Foto: MINDAUGAS KULBIS

Leedu valitsuserakonna Nemunase Koidik esimees Remigijus Žemaitaitis jäi ilma riigisaladuse loata.

Lõunanaabrite julgeolekuamet (VSD) teatas eile, et soovitab valitsuskoalitsiooni kuuluva partei juhile ja parlamendisaadik Žemaitaitisele mitte anda juurdepääsu ülisalajasele teabele, vahendas Leedu rahvusringhääling LRT.

Parlamendi esimees sõnas sellise otsuse peale, et Läti rahva esinduskogu võtab VSD nõuandeid kuulda.

«VSD pole nõus andma Žemaitaitisele luba salastatud teabe töötlemiseks ja sellele juurdepääsuks,» kinnitas ka seim BNSile.

Pärast taustakontrolli teostamist on julgeolekuamet veendunud, et Nemunase Koidiku esimeest ei saa usaldada ja ta on ohustab salastatud teabe turvalisust.

«On asjaolusid, mis tekitavad põhjendatud kahtlusi, kas kontrollitavale isikule usaldatud salastatud teave on piisavalt kaitstud, kas ta täidab juurdepääsuloa saanud isikule kehtestatud ülesandeid nõuetekohaselt ja ausalt ning kas ta täidab salastatud teabe kaitse seadusest tulenevaid nõudeid,» teatas VSD.

Leedu parlamenti teavitati julgeolekuameti otsusest.

«Kui soovitus on negatiivne, siis luba ei anta,» ütles spiikri nõunik Ramunė Muzikevičiūtė-Narmontienė.

VSD soovitus põhineb Leedu konstitutsioonikohtu otsusel, mis leidis, et poliitik rikkus oma vannet.

Luureraporti kohaselt, mis esitati seimi spiikrile möödunud teisipäeval ja millele sai ligipääsu ka BNS, ei tohi isik, kes on kaotanud riigi usalduse, saada õigust töötada ega juurdepääsu salastatud teabele.

«Konstitutsioonikohus järeldas, et parlamendisaadik Žemaitaitis rikkus jämedalt põhiseadust ja murdis oma ametivannet ning eiras põhiseaduse nõudeid austada ja järgida põhiseadust. Riik ei saa sellist isikut tingimusteta usaldada,» seisab VSD raportis.

Konstitutsioonikohus tegi oma otsuse eelmise aasta alguses pärast seda, kui parlament otsustas Žemaitaitise tagandamist sotsiaalmeedias tehtud avalduste pärast, milles kritiseeriti Iisraeli ja väideti, et juudid on vastutavad nõukogude ajal leedulaste vastu suunatud repressioonide eest. Kohus otsustas, et tema avaldused olid vihakõne.

Pärast konstitutsioonikohtust otsust astus Žemaitaitis parlamendist tagasi, kuid valiti möödunud oktoobris taas parlamenti.