Franciscuse pärand ja tulevik: katoliku kirik liigub ääremaale

Kardinalid paavst Franciscuse mälestuseks korraldatud missal Vatikanis, 28. aprillil 2025. a. Foto: REMO CASILLI/REUTERS/Scanpix

Kriitikute ja raskuste kiuste on katoliku kirik suutnud üle elada kaks aastatuhandet. Milliseks kujuneb aga katoliku kiriku tulevik?

Kiriku muskliteks on tema ridadesse koondunud usklikud. 2025. aastal suurenes paavstliku aastaraamatu andmetel katoliiklaste arv Aafrikas võrreldes 2023. aastaga üheksa miljoni võrra ehk 3,3 protsenti. Okeaanias oli kasv 1,9 protsenti, Ameerikas ja Aasias vastavalt 0,9 ja 0,6 protsenti.

Pühade sõdade hällis, tugevate katedraalidega vanas Euroopas katoliiklaste arv väheneb. Kirikuga liitus 2023. aastal vaid 0,2 protsenti enam inimesi kui aasta varem.

Kokku koondus katoliku kiriku katuse alla 2023. aastal 1,4 miljonit usklikku üle maailma. Kuid selle näitaja põhjal ei saa teha järeldust, kas tegemist on tõeliste, usukombeid järgivate usklike või ainult pulmalistega.

Paavstid Benedictus XVI ja Franciscus hoiatasid sellise lõhe eest. Arvud on tähtsad, kuid elus religioon on midagi muud kui risti kaelas kandmine. Franciscus ​püüdis anda katoliiklaseks olemisele sisu ja kohustusi.