/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/03/16817812t1hf857.jpg)
Tavalised Poola inimesed üritavad õppida venelaste pealetungi tõrjuma, relvajõudude pakutud väljaõppepäevadele registreerutakse massiliselt.
38 miljoni elanikuga Poola lääneosas asuva Wrocławi polügoonil kogunesid kohalikud möödunud laupäeval laskmist harjutama. «Kui relv on laetud, siis relv on laskevalmis,» haugatab Poola sõjaväelasest instruktor, kel nägu maskeerimiseks kasutatavast värvist kirju.
Õppusele on kogunenud noored ja vanad, mehed ja naised, lapsevanemad ja lapsed. Nende kõigi eesmärgiks on valmistuda rünnakuks ja õppida sõja ajal ellu jääma, vahendas BBC.
Wrocławi harjutusväljakul korraldatakse õppusi egiidi all «Harjuta koos sõjaväega». Tsiviilisikutele õpetatakse laskmist, käsivõitlust, esmaabi ja gaasimaski kasutamist.
«Praegu on ohtlikud ajad, me peame kõigeks valmis olema,» räägib projekti koordinaator kaptenmajor Adam Sielicki. «Venemaa ähvardab sõjaliselt ja me valmistume selleks.»
Poola valitsus seadis eesmärgiks anda kõigile Poola meestele sõjaväeline koolitus.
Poola ja Venemaa piir on 232 kilomeetrit ning Poola ja Valgevene piir on 398 kilomeetrit pikk, kaitseväe tugevdamiseks paneb riik kaitse-eelarvesse viis protsenti SKTst. See on suurim summa, mida üks NATO riik relvajõududele eraldab.
Peaminister Donald Tuski sõnul on Poola sihiks ehitada üles Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna kõige tugevam armee ja selleks ostetakse USAst, Rootsist ning Lõuna-Koreast uusi lennukeid, laevu, suurtükke ja rakette.
«Ajalugu on õpetanud, et peame olema valmis ennast ise kaitsma. Mitte kellelegi teisele ei saa loota. Täna on meil alliansid, aga homme on need katki,» sõnas BBC ajakirjanikule Dariusz, kes oli üks Wrocławi õppustel osalenud vabatahtlikest.
«Enamus poolakaid võtab rünnaku korral relva kätte ja on valmis oma riiki kaitsma,» arvas teine õppustel osaleja Bartek.
Agata oli kohal koos sõbraga ja märkis, et Donald Trumpi valimine muutis poolakad palju murelikumaks. «Ta tahab [Euroopast] välja tõmbuda. Seetõttu tunneme end veelgi vähem turvaliselt. Kui me pole valmis ja Venemaa meid ründab, jääme lõksu.»
Ka Varssavi ametnikud muretsevad Trumpi avalduste pärast, kirjutas BBC. USA kaitseminister Pete Hegseth ütles veebruaris visiidil Poolasse, et Euroopa ei tohi eeldada, et USA vägede kohalolek kestab igavesti.
Poolas on praegu 10 000 USA sõdurit. Möödunud kuul teatas Washington USA sõdurite lahkumisest Poola idaosas Rzeszowi linnas asuvast sõjaväebaasist. Poola ametnike sõnul paigutatakse praegu need USA sõdurid ümber teistesse Poola sõjaväebaasidesse.
Poola inimesed on aga ärevil, viitas BBC, lisades, et seetõttu sõlmivad Poola ja Prantsusmaa lähiajal eraldi kaitseleppe. Varssav on otsinud tihedamat koostöövõimalust ka Ühendkuningriigiga. Need kaks riiki aitaksid Poola viia tuumavihmavarju alla, kui USA lahkub.
«Trump on kindlasti sundinud meid senisest loovamalt oma julgeolekule mõtlema,» ütles BBC-le Poola alaline esindaja NATO juures Tomasz Szatkowski. «Ma arvan, et USA ei saa endale lubada Poola kaotamist, sest see oleks märgiline. Siiski peame mõtlema ka muudele võimalustele ja oma võimeid arendama.»
«Kui venelased jätkavad oma agressiooniga, siis meie oleme Euroopas esimesed,» lausus Szatkowski, lisades, et Poola relvajõudude tugevdamine on tingitud geopoliitilisest olukorrast ja ajaloolisest kogemusest.
Poola relvajõu moodustavad praegu umbes 216 000 meest ja naist ning see on üks NATO suurimatest sõjavägedest. Pärast Trumpi ametisse asumist on Poola aktiivselt hakanud ehitama ka varjendeid. Poolakad otsivad pommivarjendeid kõikjalt, isegi ehituskauplustest.
«Minu kliendid kardavad Venemaad ja nad muretsevad, et NATO ei tule Poolat kaitsma,» lausus BBC-le varjendite ehitusega tegeleva ShelterPro juht Janusz.
Poolas hiljuti läbiviidud küsitlus näitas aga samas, et vaid 10,7 protsenti täisealistest poolakatest on valmis sõja puhkedes vabatahtlikuna relvajõudude ridadesse astuma ja üks kolmandik küsitlusele vastanutest põgeneks sõja alguses kodumaalt.
«Kuigi sõda tundub kaugel, on see väga lähedal. Kui Venemaa ründaks, siis ma arvan, et ma põgeneksin riigist,» ütles Briti ajakirjanikule Wroclawis arstiks õppiv Marcel. «Ma ei näe siin riigis midagi, mille pärast surra,» sekundeeris talle teine tudeng Szymon.