KOHALIK VAADE ⟩ Vilniuse evakuatsiooniplaani võivad nurjata linna pudeli­kaelad

Tuumaõnnetuseks valmisoleku õppused sõjast haaratud Zaporižžja tuumaelektrijaama läheduses Ukrainas. Foto: Dmõtro Smolienko/ZUMA/SCANPIX

Kaks, maksimaalselt kolm päeva ja 600 000 elanikuga Leedu pealinn Vilnius peaks jääma peaaegu või täiesti tühjaks. Massievakueerimist kavandatakse juhuks, kui toimub tuuma- või mõni muu katastroof, näiteks sõda. Plaan paljastati ja on nüüd avalik, ent küsimused jäävad.

Vnimanie, vnimanie! (vene keeles «tähelepanu, tähelepanu!»), kõlas nõukogude veoauto valjuhääldist Vilniuse linnaosas Fabijoniškės. See oli 2018. aasta mai alguses, kui kaikus hoiatus tuumaõnnetusest ja evakueerimisest. Need õõvastavad kaadrid HBO minisarjast «Tšernobõl» filmiti Fabijoniškės heal põhjusel – linnaosa ehitati 1986. aastal hukule määratud Pripjatisti koopiana.

Fabijoniškėsi ja ülejäänud Vilniuse evakueerimine ei ole siiski ulme valdkond. Pealinn asub vaid 30 kilomeetri kaugusel de facto Venemaa kontrolli all olevast Valgevene piirist.

2022. aasta veebruaris koondati Valgevenes kümned tuhanded Vene sõdurid, kes tungisid sealt Ukraina pealinna Kiievisse. Valgevenest saadeti teele rakette, seal hoiti hävitajaid. Valgevenes asub ka Venemaa korporatsiooni Rosatom ehitatud Astravetsi tuumaelektrijaam, mis on Vilniusest vaid 55 kilomeetri kaugusel. Leedus peetakse seda tuumajaama ebaturvaliseks, sest seal on toimunud juba rida erinevaid intsidente.