:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180110t1h8963.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/05/16823261t1h85a1.jpg)
Rumeenia presidendivalimiste esimeses voorus pühapäeval triumfeerinud parempopulistliku kandidaadi George Simioni käes on juhtohjad ka kahe nädala pärast toimuvaks otsustavaks vaatuseks.
«Koos tegime täna ajalugu,» hõiskas Simion pärast lävepakuküsitluste tulemuste avalikuks tulekut edastatud videopöördumises valimispidudel juubeldanud toetajatele. «See ei ole pelgalt valimisvõit – see on võit teile, Rumeenia rahvale, teie väärikuse eest. See on triumf neile, kes ei ole kaotanud lootust, kes endiselt usuvad vabasse, respekteeritud ja suveräänsesse Rumeeniasse,» lisas 38-aastane poliitik, viidates ühiskonnas suurenenud pahameelele pärast põhiseaduskohtu langetatud otsust eelmise aasta detsembris. Nimelt tühistas põhiseaduskohus Venemaa tekitatud valimispettust kahtlustades novembri lõpus toimunud esimese vooru, kus oli enim hääli pälvinud paremäärmuslik ja venemeelne kandidaat Călin Georgescu.
Paremkonservatiivset erakonda Liit Rumeenlaste Ühendamiseks (AUR) juhtiv Simion sai üle 40 protsendi häältest. Suurima toetuse pälvis ta koguni 36 ringkonnas, ülekaalukalt võitis ka välismaal elavate rumeenlaste seas. Suurima rumeenlaste kogukonnaga Euroopa riikides Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal kogus ta üle kolme neljandiku häältest, kirjutas Romania Insider.
Tühistatud kandidaadi tuules
Suures osas võlgneb Simion valimisedu Georgescule, kelle kandidatuuri ametivõimud märtsis tühistasid. Pühapäeval koos valimas käinud paremäärmuslikuks peetavad poliitikud positsioneerivad end vastuseisjatena võimul olevale eliidile, kes eelmisi valimisi tühistades panid nende väitel toime riigipöörde.
«On aeg meie riik tagasi võtta,» lausus valimistelt kõrvaldatud Georgescu Mogoșoaias Simioniga valimas käies. «Oleme siin ühe eesmärgiga: naasta demokraatia juurde ja tuua Rumeeniasse õiglus,» lisas Simion.
/nginx/o/2025/05/05/16823262t1h441b.jpg)
AURi juht on korduvalt öelnud, et üritab Ida-Euroopas ellu viia samasugust poliitikat nagu Ameerika Ühendriikide riigipea Donald Trump, toetudes viimasega seotud nn MAGA-liikumisele. Samuti käis kohaliku meediaga suhtlemast keeldunud poliitik valimiskampaania ajal USAs käremeelsete vabariiklaste poolehoidu taotlemas, kirjutas G4Media.
Simion kordas pühapäeval intervjuus Financial Timesile kampaania ajal antud lubadust võimule tulles aidata mõnele kõrgele ametikohale ka Georgescu.
«Presidendina muudan põhiseaduskohtu, julgeolekuteenistuse liikmeid nii, et suudan tagada õiglased valimised, ja ma saan olla vahemees parlamendi enamuse saavutamiseks. Sellisel viisil võime mõelda temast kui peaministrist,» rääkis Simion.
Erakorralised valimised saab välja kuulutada juhul, kui parlamendiliikmed ei kiida 60 päeva jooksul kahel korral heaks peaministrikandidaadi loodavat valitsust. Samas ei ole seda seni riigi ajaloos veel juhtunud ning praegu kuulub enamus sotsiaalliberaalsetele jõududele, kirjutas The Guardian.
Euroskeptilised vaated
Varem on ta BBC-le öelnud, et usub tugevate suveräänsete liikmesriikidega Euroopa Liitu ega kavatse USA sõjaväelasi võõrustavaid NATO baase riigist minema ajada.
Erinevalt Georgescust on Simion Venemaa mitu korda hukka mõistnud, samas aga seisnud avalikult vastu nii sõjalise abi andmisele Ukrainale kui ka sealt tulevate põgenike toetamisele.
Erinevalt Georgescust on ta Venemaa mitu korda hukka mõistnud, samas aga seisnud avalikult vastu nii sõjalise abi andmisele Ukrainale kui ka sealt tulevate põgenike toetamisele.
«Venemaa on Rumeeniale, Poolale ja Balti riikidele kõige suurem oht. Probleem on see, et sõda ei vii kuskile,» lausus ta Briti ringhäälingule. Varem on ta kutsunud üles taastama Rumeenia Teise maailmasõja eelseid piire, mis tähendaks nii Moldova kui ka Ukraina alade endale haaramist.
Simioni taga käis tihe rebimine: ametlikult erakondadest sõltumatu, ent siiski liberaalsete parteide kandidaadina esinenud Bukaresti linnapea Nicușor Dani ja võimuliidu ühise kandidaadi Crin Antonescu vahele jäi kõigest mõnikümmend tuhat häält, vahendas G4Media. Dan võitis suuremas osas pealinnast ja suuruselt teises linnas Clujis, pälvides kokku ligi 21 protsendi valijate toetuse.
Dani kampaania tugines lubadustele korruptsioon välja juurida ning aidata jääda võimu juurde Euroopa-meelsetel jõududel.
Vastasleer loomisel
Kahe nädala pärast toimuva teise vooru eel jääbki võtmeküsimuseks, mil määral õnnestub valitseva eliidi toetajatel mobiliseeruda Bukaresti linnapea taha. Seni pole ei Antonescu ega ükski teine endine liberaalne kandidaat Dani avalikult toetanud. Samuti jääb selgusetuks, kui palju 47 protsendist valimata jätnud rumeenlastest nüüd valimiskastide juurde tuleb.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/05/16823263t1h6c0c.jpg)
«See ei saa olema debatt indiviidide, vaid läänemeelse ja läänevastase suuna vahel. On meie ülesanne veenda rumeenlasi, et Rumeenia vajab läänemeelset suunda – see on see, millele me kampaanias keskendume,» märkis Dan esmaspäeval. «Üritan veenda inimesi, et meie heaolu ja julgeolek sõltub meie NATO ja Ameerika Ühendriikide suunalise kursi hoidmisest.»
Antonescu jäämine finaalvooru ukse taha vallandas aga poliitilise tormi võimuliidus. Sotsiaaldemokraatliku Partei esimees Marcel Ciolacu on võimupartneritele andnud teada valmisolekust peaministritoolilt lahkuda, kirjutas kohalik väljaanne Digi24.
Ekspertide sõnul võib hoolimata Simioni veenvast avavaatuse võidust kahe nädala pärast võistlus siiski tihedaks minna. «Muidugi näib Simion favoriidina, ent eks näis, kuidas esimeses voorus Antonescut ja [endist sotsiaaldemokraati, ent nüüd trumpiliku kampaaniaga kandideerinud Victor] Pontat toetanud hääled ümber jagunevad. Meid ootab ees kaks nädalat kampaaniat, mis tõotab tulla intensiivne ja üllatusi täis,» sõnas Euronewsi Rumeenia väljaandele Bukaresti riikliku poliitikauuringute ja avaliku halduse ülikooli professor Cristian Pîrvulescu.