/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/07/16827156t1he28d.jpg)
Ukraina võib saata 20 kuni 30 protsenti karistust kandvatest isikutest sõjaväkke teenima, vahendas portaal Unian täna justiitsministri asetäitja Jevhen Pikalovi usutlust Ukrinformile.
«Tänaseks on Ukraina relvajõudude ridadesse astunud üle 8300 süüdimõistetu ja veel 1000 avaldust on menetlemisel. Oleme mobiliseerinud ka sadakond naist. Kui rääkida selle algatuse potentsiaalist, siis meie ennustuste järgi saavad seda võimalust ära kasutada ja riiki kaitsta umbes 20–30 protsenti Ukraina süüdimõistetute koguarvust,» ütles ta.
Pikalovi sõnul võib sellest saada relvajõududele oluline isikkoosseisu reserv oludes, kus Venemaa kallaletung jätkub.
«Me ei vaatle seda protsessi mitte ainult kui viisi riigi kaitsjate ridade täiendamiseks, vaid ka kui mehhanismi nende taasühiskonnastamiseks läbi kõrge kodanikuvastutuse taseme,» lisas ta.
Pikalov märkis, et Ukrainas on hetkel süüdi mõistetud ja vahi all 37 000 inimest. Kuid kehtestatud kriteeriumide põhjal ei sobi mitte kõik neist mobiliseerimiseks. Näiteks ei kuulu mobiliseerimisele isikud, kes on süüdi mõistetud terrorismis, korruptsioonis ja seksuaalkuritegudes või riigi julgeoleku vastastes kuritegudes.
Uniani teatel kehtestas Ukraina 2024. aastal mehhanismi süüdimõistetute vabatahtlikuks mobiliseerimiseks relvajõudude ridadesse vastutasuks võimaluse eest pärast teenistusaja lõppu tingimisi vabaneda.
Mobilisatsioon on täiesti vabatahtlik ja hõlmab mitut sõeluuringu järku, sealhulgas meditsiinilist ja psühholoogilist läbivaatust. Süüdimõistetuid võib mobiliseerida ainult vangi enda ja väeosa ülema nõusolekul.
Mobiliseeritud süüdimõistetud teenivad eriüksustes, mis on moodustatud ainult endistest vangidest. Need üksused, eriti rünnakbrigaadid, tegutsevad kogenud ülemate juhtimisel. Justiitsminister Denõss Maljuska märkis, et teenistuse selline korraldus soodustab süüdimõistetute tõhusat lõimimist sõjaväe struktuuridesse ja tagab sobiva kontrollitaseme.