«EL pole pangaautomaat»: eurosaadikud laitsid maha mõtte plaanida eelarvet riigi kaupa

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola (keskel) Strasbourgis pressikonverentsil koos eurosaadikute Siegfried Mureşani ja Carla Tavaresega, kes juhtisid eelarvekomisjonis tööd resolutsiooniga, mis paneb paika ootused ELi pikaajalisele eelarvele aastateks 2028–2034. Foto: Fred Marvaux/Euroopa Liit/Euroopa Parlament

Euroopa Parlamendi suunised Euroopa Liidu (EL) uue finantsraamistiku jaoks näevad ette rahakoti paisutamist, et panustada julgeolekusse ja konkurentsivõimesse, kuid Euroopa Komisjoni mõte luua eelarvekava sisse riiklikud plaanid sai kärtspunase tule.

Kuigi Euroopa Komisjon esitab oma ettepaneku järgmiseks ELi pikaajaliseks eelarveks (MFF) aastateks 2028–2034 alles juulis, käidi juba veebruaris välja mõte, et kasutada võiks uut lahendust, kus finantsraamistik sisaldaks igale riigile eraldi plaani kõige tähtsamate reformide ja investeeringutega – inspiratsioon selleks pärineb koroonapandeemia ajal loodud taaste- ja vastupidavusrahastust. Euroopa Parlamendi kolmapäeval heaks kiidetud nägemus tulevasest eelarvest laidab selle lahenduse aga maha kui liiga vähe läbipaistva.

«Parlament ei ole vastu reformidele ega investeeringutele, aga me ei toeta lähenemist, kus liikmesriikidele määratakse ülevalt alla uusi kohustusi ilma piisava paindlikkuseta. Eelarve peab toetama ühtset visiooni, mitte killustama liikmesriikide tegevust,» ütles parlamendi eelarvekomisjoni asendusliige Jüri Ratas (Isamaa).