/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/04/29/1079142t1hb186.jpg)
Leedu ja Poola suhted on normaalsed ning riikide vahel on palju edukaid projekte, ent samas on mõned liiga emotsionaalsed asjad, ütles nädala keskel Poolat väisanud Leedu peaminister Andrius Kubilius päevalehele Rzeczpospolita antud usutluses.
Kubilius: Leedu-Poola suhted on normaalsed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Intervjuus pealkirjaga «Poola-Leedu kuumus» rõhutas Kubilius, et Leedu jaoks on tähtsad suhted Läänemere põhjaosaga, eriti Eesti, Läti ja Põhjamaadega.
«Meil on Poolaga normaalsed suhted, nagu ka iga teise naabriga,» ütles Kubilius ja tõi näiteks, et investeeringute mahult on Poola Rootsi järel teisel kohal.
«Me töötame mitmete edukate projektide, näiteks energiavõrkude ühendamise kallal,» ütles ta, tõdedes, et mõnikord keevad emotsioonid üle.
«Teinekord on veidi tulisust, kuid see ei ole midagi erilist. Oleme arutanud merepiiri oma vendadega Lätis viimased kaks aastakümmet,» ütles ta vastuseks küsimusele, kas ta tunneb Poola poliitikute survet.
Kubiliuse sõnul on nii Leedu kui Poola pärast Euroopa Liidu ja NATOga ühinemist elanud oma tavapärast elurütmi ning on loomulik, et kummalgi on oma erinevad huvid.
«Poolast rääkides, siis kõige olulisemad teemad on need, mis puudutavad kõiki riike (Läänemere) regioonis,» ütles ta ja tõi esile taristu, energiavõrgud, gaasitarned, maantee- ja raudteeühendused. «Need ühendatakse lääneriikidega.»
Küsimusele, kas ta peab normaalseks, et Leedu president Dalia Grybauskaitė ei tulnud Poola ja Baltimaade julgeolekualasele tippkohtumisele, vastas Kubilius: «Kahtlemata on julgeolekuküsimused olulised, kuid samas arutab neid kogu NATO. Me eeldame, et Chicago tippkohtumine on suur edu.»
Peaminister lisas, et ta ei soovi kommenteerida presidendi kohtumisi.
«Tähtis on see, et mina jõudsin Varssavisse,» ütles ta.
Küsimusele, kas Leedu suudab leppida, et Poola on nii ELis kui NATO-s regionaalne liider, vastas Kubilius, et liidripositsioon omandatakse teatud saavutustega ning see ei nõua eraldi kellegi õnnistust.
«Liidriks saamisel ei ole vaja kelleltki heakskiitu. Liidriroll saavutatakse mõningase tööga. Olen alati julgustanud seda tähtsate regionaalprojektide kaudu,» ütles Kubilius ja lisas, et väljaspool kahtlust on tõsiasi, mille kohaselt ei suudaks Leedu ilma Poola abita saavutada väga tähtsat eesmärki – partnerlust taristu küsimustes.
«Meil on õnnestunud saavutada poliitiline ja majanduslik integratsioon viimase 20 aasta jooksul, ometigi, meil puudub endiselt infrastruktuuriline lõimumine – teed ja raudteed,» ütles ta lehele.
Küsimusele poola kogukonna kohta Leedus ja haridusseadusele, mis on pälvinud Poola kriitika, vastas Kubilius, et Leedu tegi ettepaneku taastada ühine eksperttöörühm, mis kutsuti kokku mullu sügisel.
Ta lisas, et kõiki probleeme saab lahendada ainult dialoogi abil, tuues näiteks leppe, mis saavutati Leedu juudikogukonnaga seoses kompensatsiooni maksmisega juutide kinnisvarale.