:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/13/16842065t1he6f5.jpg)
Täpselt keset kahenädalast pausi eelmise paavsti surma ja uue valimise vahel sai Peking hakkama provokatsiooniga, millest saab üks esimesi vastse kirikupea Leo XIV proovikive.
Nimelt võttis Hiinat valitsev kompartei endale õiguse, mis katoliku kirikus kuulub vaid paavstile, ning nimetas 28. ja 29. aprillil omal käel kaks piiskoppi: Shanghai linnas Wu Jianlini ja Xinxiangi piiskopkonnas Li Jianlini.
Uudisteagentuuri Catholic News Agency teatel on eriti provokatiivne Li Jianlini nimetamine. Nimelt on Xinxiangis juba Vatikani poolt ametisse pandud piiskop olemas – Joseph Zhang Weizhu, 1991. aastal paavst Johannes Paulus II poolt ametisse nimetatud ja alates Mao Zedongi võimule tulekust Hiinas katoliiklust elus hoidnud põrandaaluse kiriku vaimulik.
Zhangi kohta pole aga juba mitu aastat mingit infot. Parajasti vähiravist taastunud piiskop kadus jäljetult 2021. aasta mais, kui ta arreteeriti koos mitme preestri ja seminaristiga.
Zhangi asemele nimetatud Li Jianlin on seevastu tuntud Hiina kompartei lojaalse liitlasena. 2018. aastal allkirjastas ta näiteks dokumendi, mis keelas alaealistel katoliku teenistustel osalemise.
Võimalik mõju konklaavile
Mai alguses mõnepäevase viivitusega Euroopasse jõudnud uudis kompartei korraldatud piiskopinimetamistest võis mõjutada ka pärast seda alanud konklaavi. Nimelt peeti enne paavsti valimise algust üheks favoriidiks senist Vatikani riigisekretäri, kardinal Pietro Parolini.
Parolin oli aga 2018. aastal Vatikani ja Hiina Rahvavabariigi vahel sõlmitud salalepingu arhitekt. Selle sisu pole avalikuks tehtud siiani. Välja lekkinud info järgi nõustus Püha Tool, et edaspidi Hiinasse piiskoppe määrates ootab paavst heakskiitu ka Pekingi võimudelt. USA parempoolse uudistekanali Fox News andmeil lubas paavstiriik ka lõpetada aastakümneid punavõime trotsides tegutsenud põrandaaluse katoliku võrgustiku toetamise.
Sel nädalal Foxiga kõnelenud USA mõttekoja Hudson Institute vanemteadur Nina Shea leidis, et Pekingil õnnestus lepinguga Vatikani hanitada. Ta tõi eraldi välja eelmainitud alaealiste teenistustel osalemise keelu, mis tekkis väidetavalt Parolini teadmata ning mis puudutab ka tavaliselt lapseeas vastuvõetavaid sakramente, nagu ristimine, esimene armulaud ja kinnitamine.
«Põranda all, isegi kõige karmimal Mao ajal, anti haridust ja evangeliseeriti,» märkis Shea. «End edasi andmata võib Hiina katoliku kirik paari põlvkonnaga välja surra. See on kampaania ateistliku ühiskonna loomiseks.»
Nagu meenutas CNA, tõi salalepe Hiinaga kriitikat ka paavst Franciscusele. Vatikani süüdistati pärast selle sõlmimist vaikimises rahvavabariigis toimuvate inimõiguste rikkumiste suhtes, nagu uiguuride sunnitöölaagrid ning Hongkongi demokraatiameelsete mahasurumine, sealhulgas meedia- ja rõivaärimehest demokraatiaaktivisti Jimmy Lai vangistamine.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/13/16842066t1hd7e9.jpg)
Siiani trellide taga istuv Lai on sealjuures ise katoliiklane ning öelnud, et just usk andis talle jõudu Pekingi repressioonidele vastu seista. 1997. aastal ristiusku pöördunud ärimehe ristis Hongkongi kardinal Zen Ze-Kiun isiklikult.
92-aastane kardinal Zen on alates 2018. aastast salalepingut teravalt kritiseerinud. Tema sõnul on see ühelt poolt põrandaaluse kiriku tapmine ja oma karja huntide hambusse saatmine ning teisalt õõnestab kiriku sõltumatust.
2017. aastal ütles hongkonglane paavst Franciscusele, et Parolin on tema mõistuse mürgitanud. «Ma ei usalda seda isikut. Ta usub diplomaatiasse, mitte meie usku,» leidis Zen.
Eakas vaimulik ise sattus viimati vahi alla 2022. aasta mais kui välisagent, sest oli kogunud raha demokraatiameelsete protestijate toetuseks. Selleks et Zen saaks lennata Vatikani osalema Franciscuse matustel ja konklaavi ette valmistanud koosviibimistel, pidi ta maksma kautsjoni koduarestist pääsemise eest.
Sama suuna esindajaks peetakse ka näiteks Myanmari kardinali Charles Maung Bo’d. Viimane pole otseselt arvustanud salalepet, kuid portaal Cardinalum Collegii oletab, et lojaalsusest eelmise paavsti Franciscuse vastu. Küll aga on häälekalt kritiseerinud inimõiguste rikkumisi Hiinas üldisemalt.
Vastse paavst Leo XIV vaated Vatikani-Hiina salaleppele, mida peeti ka üheks oluliseks konklaavi küsimuseks, pole siiani avalikuks tulnud.
Reidid kodudes
Hiinas elab eri hinnangutel 10–12 miljonit katoliiklast. Osa neist käib riiklikult lubatud Hiina Patriootliku Katoliikliku Assotsiatsiooni pühakodades, osa aga Mao võimule tulekust saadik Vatikaniga pidevas osaduses püsinud põrandaaluse katoliku kiriku inimeste kodudesse peidetud pühakodades. Viimastesse on Hiina võimud korraldanud pidevalt reide ning vahistanud nii vaimulikke kui tavalisi koguduseliikmeid.
Praegustel andmetel on vahi all või teadmata kadunud seitse Hiina põrandaaluse kiriku katoliku piiskoppi.
Praegustel andmetel on vahi all või teadmata kadunud seitse Hiina põrandaaluse kiriku katoliku piiskoppi. 1997. aastal vahistatud Baodingi piiskop James Su Zhimin on veetnud viimased 28 aastat vanglas ja sunnitöölaagrites.
Hiina riikliku katoliku kiriku nõrka sidet Vatikaniga iseloomustab aga muuseas seegi, et nende veebileht mainis minimaalselt paavst Franciscuse surma. CNA teatel tõsteti seal tolle uudise asemel esile hoopis 76 aasta möödumist kommunistide võidust Nanjingis.
Hiina katoliiklaste olukord ja salalepe on küsimused, mis on eriti teravaid reaktsioone tekitanud uue paavsti sünnimaa parempoolsemates katoliiklikes ringkondades. Samas koputavad selles küsimuses Vatikani südametunnistusele ka inimõiguslased, näiteks Human Rights Watch (HRW).
«Paavst Leo XIV-l on võimalus teha Hiinaga uus algus, et kaitsta Hiina katoliiklaste usuvabadust,» soovitas HRW värskes avalduses nende Hiina haru juht Maya Wang. «Uus paavst peaks avaldama survet läbirääkimisteks, mis võiksid aidata kaasa Hiinas kõigi õigusele usku praktiseerida.»
HRW meenutas, et alates 2018. aasta lepingust on Pekingi ja Vatikani kokkuleppel ametisse nimetatud kümme Hiinas teenivat katoliku piiskoppi. Aastal 2022 hiinlased rikkusid lepet ja nimetasid ühe piiskopi ise. Pärast kolmekuist vaagimist kinnitas paavst Franciscus Hiina kompartei valiku ära. Kahe paavsti vahelisel ajal toimunud uute piiskoppide nimetamine on selle pretsedendi kordus, mis jätab Leo XIV mõelda, kas anda Pekingi piiskoppidele oma õnnistus või mitte.
Vatikani jaoks asub Hiina pealinn Taipeis
Hiina Rahvavabariik oli üks väheseid riike maailmas, kes uuele katoliku kiriku juhile pärast konklaavi tulemuse selgumist õnnitlust ei saatnud.
Küll aga saabusid soojad tervitussõnad Taiwanilt Hiina Vabariigi presidendilt Lai Ching-telt: «Me ootame diplomaatiliste sidemete ehitamist Püha Tooliga, need on 83 aastat tugevad, et edendada rahu, õiglust, solidaarsust ja heatahtlikkust.»
Vatikan on üks väheseid riike maailmas, kes tunnustab endiselt Taiwanit kui õiget Hiina riiki. Taipeisse on lähetatud Vatikani saadik ehk apostellik nuntsius – seega on Vatikan ainus Euroopa maa, kellel on Taiwani pealinnas täielik diplomaatiline esindus.
Et Hiina Rahvavabariik nõuab diplomaatiliste suhete sisseseadmiseks, et katkestataks sama tasandi lävimine Taipei ehk Hiina Vabariigiga, Pekingi ja Vatikani vahel diplomaatilisi suhteid pole.
Uudisteagentuur Reuters kirjutas sel nädalal ka ühest 2023. aasta seigast, kus Matthew Lee, Taiwani toonane suursaadik Püha Tooli juures, puutus Vatikanis kokku veel kodanikunime Robert Prevost all tegutsenud tulevase paavstiga. Kui Lee ütles talle, mis riiki ta esindab, vastas Prevost, et oskab teha vahet demokraatlikul Taiwanil ja kommunistlikul Hiinal.
Taiwanil elab ligikaudu 221 000 katoliiklast, mis moodustab umbes 0,9 protsenti riigi 23,5-miljonilisest elanikkonnast.