/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/18/16854426t1h830b.jpg)
Kaks Põhja-Korea kalurit sattusid tormituultest räsitud paadiga kevadel Lõuna-Koreasse ja ootavad, et Pyongyangis võetakse toru ning lepitakse kokku nende koju tagasi pääsemise tingimustes.
Deutsche Welle vahendas, et tegemist on erakordse juhtumiga, sest kunagi varem pole juhuslikult Põhja-Koreast lahkunud ja kogemata piiri ületanud inimesi nii kaua teadmatuses hoitud.
Lõuna-Korea mereväe patrull-laev noppis kaks meest pardale 7. märtsil. Tuul ja tugev hoovus surus nende kalalaeva Põhja-Korea põhjapiirist läbi ning nad triivisid Kollasel merel asuva Eocheongi saare lähistel.
Pole ühtegi märki, et kalurid üritasid totalitaarsest riigist putket teha. Lõuna-Korea sõjaväepolitsei ja luureagentuur kinnitavad ülekuulamiste tulemustele viidates, et mõlemad mehed on korduvalt väljendanud soovi Kim Jong-uni maale naasta.
Praegu on nad Lõuna-Koreas olnud üle kahe kuu. Kümned Põhja-Koreast lõunasse eksinud on enne neid kiiresti tagasi võtnud, seekord aga tõrgutakse millegipärast seda sammu astuma.
Saksa rahvusringhäälingu andmetel on kalurid jäänud võimumängurite hammasrataste vahele, sest Põhja-Korea teatas varem, et lõpetab naaberriigiga igasuguse suhtluse. See avaldus tehti pärast Lõuna-Korea sõjalisi õppusi kahe riigi piiril, mille käigus ka pommitati piiriala.
«Mehed on lõksus niikaua, kui suhted põhjaga paranevad,» sõnas Deutsche Wellele Seouli Kookmini ülikooli ajaloo ja rahvusvaheliste suhete professor Andrei Lankov. «Põhja-Korea otsustas ja teatas, et ei taha absoluutselt mitte mingil moel lõunaga suhelda.»
Lankov selgitas Deutsche Wellele, et sellise vaikimisega näidatakse rahulolematust Soulis konservatiivset ja karmi liini hoidva presidendiadministratsiooniga.
«Praegu näivad need mehed olevat Lõuna-Koreas lõksus, kuni suhted põhjaga paranevad. Kuigi alati on võimalik, et nad muudavad lõpuks meelt ja ei tahagi tagasi minna,» arvas Lankov.
Oktoobris määratles Põhja-Korea ka naaberriigi Lõuna-Korea ametlikult vaenulikuks riigiks. Selleks muudeti põhiseadust. Kim Jong-un on paigutanud piirile täiendavaid tankitõkkeid, eemaldanud raudteerööpaid ja deklareerinud, et piir on nüüd jäädavalt suletud.
«Varem olid suhted halvas seisus, kuid nüüd lõpetas Põhja-Korea suhtlemise täielikult,» kinnitas ka Souli Korea ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Ahn Yinhay. «Asjad läksid hullemaks pärast seda, kui Yoon sai presidendiks ja Lõuna-Korea sõlmis USA ning Jaapaniga kolmepoolse kaitsekokkuleppe.»
Ahn ütles, et kaks kalurit näivad olevat lojaalsed Põhja-Korea alamad, ent eeldas samas, et nende naasmise soovi taga on eelkõige mure lähedaste heaolu pärast. Pyongyangi režiim viskab põgenike pere ja lähedased koonduslaagrisse, nimetades seda ideoloogiliseks ümberkasvatamise viisiks.
Juuni alguses toimuvad Lõuna-Koreas presidendivalimised ja pärast seda võib olukord koju naasta soovivate kalurite jaoks minna soodsamaks, võttis Deutsche Welle teema kokku.