INTERVJUU ⟩ Norra välisminister: me saame aru, et julgeolek nõuab raha

Norra välisminister Espen Barth Eide tõdes pärast Läänemere ühenduse riikide ametikaaslastega kohtumist Lennart Meri konverentsile saabudes, et koos üritatakse leida viise, kuidas paremini kriitilise tähtsusega taristut kaitsta. Foto: Martin Pedaja/Postimees

Põhja- ja Baltimaade piirkonna rikkaima ja ülejäänud Euroopale enim energiat tarniva Norra välisministri Espen Barth Eide sõnul võetakse riigis julgeolekuolukorda tõsiselt.

Jõupingutusteks ühise Venemaa-ohu vastu saab pidada seni suurimat abipaketti Ukrainale ja püüdlusi kriitilist taristut hübriidohtude eest kaitsta. Läänemere üle arutades tuleb riikidel aga tahes-tahtmata pöörata pilk ka Arktika poole.

Millised on teie muljed Läänemeremaade Nõukogu (LMN) välisministrite kohtumisest Vihulas?

Me kuulasime ja võtsime tõsiselt nõu, mida jagasid president [Toomas Hendrik] Ilves ja endine Leedu välisminister [Gabrielius] Landsbergis, kes kahe targa mehena määrati eelmisel aastal, kui me Soomes Porvoos kohtusime, mõtlema nõukogu tuleviku üle.

Mida nad välja pakkusid, oli väga palju inspireeritud sellest, mida me kõik oleme öelnud: nõukogu loomine 1992. aastal oli väga hea mõte.

Nõukogude Liit oli just lagunenud ja loodeti, et Venemaa on muutumas millekski paremaks, Balti riigid olid äsja saanud iseseisvaks, Poola oli saanud välja Varssavi Lepingu Organisatsioonist, Saksamaa oli just taasühinenud, ent Ida-Saksamaa oli endiselt veel üleminekujärgus, nagu ka Baltimaad ja Poola, Soome oli olnud neutraalne ja vaid mõni riik meil lääne pool (Norra, Island ja Taani) oli NATOs.

Nõukogu oli loodud sellise olukorraga toime tulemiseks ja muutuse ettevalmistamiseks. Nüüd on muutus toimunud – kümme liiget on kaasaegsed, edukad ja arenenud lääneriigid ning Venemaa on väljas.