HEILI-MAE MÖLLER ⟩ Rikas ajalugu, vaene tulevik – kas Euroopast saab muuseum?

Kreeka sõdalase kuju Pont d'Iena sillal Euroopa Liidu lipu värvides Eiffeli torni ees. Foto: CHRISTIAN HARTMANN/REUTERS/Scanpix

Kuigi Euroopat iseloomustavad rikkalik ajalugu ja kultuuripärand, kõrge elukvaliteet ning tugevad sotsiaalsüsteemid, seisame silmitsi ka üha rohkemate kriisidega. Vananev rahvastik, energiasõltuvus, aina suurenev väljaränne ja innovatsioonilõhe viitavad sellele, et sihipärase tegutsemiseta võib Euroopa jääda ajalooliseks turismisihtkohaks, mis on kaotanud oma positsiooni ülemaailmses majanduses ja teaduses. Siinkohal tekib küsimus, kas Euroopa on muutumas pigem minevikku austavaks muuseumiks või tulevikku vaatavaks ja uuendusi loovaks jõuks maailmas, kirjutab Tartu Ülikooli majandusteaduse tudeng Heili-Mae Möller.

Euroopa tuleviku kindlustamiseks on hädavajalik leida tasakaal ajaloolise pärandi väärtustamise ja tulevikku suunatud, innovatiivse arengu vahel. See nõuab strateegilist lähenemist ja konkreetseid samme.

Euroopa rahvastik vananeb kiiresti. Sündimuse langus ja eluea pikenemine vähendavad tööealise elanikkonna osakaalu ühiskonnas. See seab surve alla majanduskasvu potentsiaali ja sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkuse. Euroopa Komisjoni 2024. aasta prognoosi kohaselt võib pensioniealiste osakaal Euroopa Liidus 2070. aastaks moodustada ligi 30 protsenti kogu rahvastikust. Euroopa tugevaima majandusega riik Saksamaa seisab silmitsi majanduse stagnatsiooniga, osaliselt just tööjõu vähenemise ja rahvastiku vananemise tõttu, mis piiravad riigi kasvuväljavaateid.