KOMMENTAAR ⟩ Vene sõja tajuhäire

Purustatud Vene sõjatehnika tänavu märtsis Kiievis. Esiplaanil 2S1 Gvozdika, taga tundmatu variatsioon BMPst – mõlemad Nõukogude Liidus projekteeritud lahingumasinatüübid. Foto: Martin Pedaja/Postimees

Üks tont käib meie peades ringi – Venemaa peetava igavese sõja tont.

Selleaastase Lennart Meri konverentsi aegu avaldas üks selle osaleja oma ettekande teesid, mis osutusid tohutult populaarseks. Üle tuhande laigi ja ja ligi tuhat jagamist. Enamik kaaskirju stiilis «lõpuks ometi on keegi asja olemuse ära tabanud!».

Asja olemus taandus väitele: «Mingit «peale sõda» ei tule, sest Venemaa on ennast lülitanud permanentse sõja režiimile. Vene ühiskond on selle seisundi rõõmuga vastu võtnud ning täidab oma funktsiooni.»

Postituse autori nimi pole oluline, sest arutelu isikute tasandile viia oleks rumalus. Oluline on vaid tõdeda, et tegu on haritud ja adekvaatse inimesega, kes mis iganes põhjusel on võtnud levitada sama mõttekäiku, mida Kreml vajalikuks peab. Tõsi küll, see analüütik teeb seda süngevõitu pessimismiga, kuid mõte sellest ei muutu. Selle mõtte järgi on Venemaal soov, võimalus ja tahe sõdida lääne vastu kuitahes kaua ning ta on selle kaudu juba muutnud maailmakorda.