/nginx/o/2025/05/21/16859728t1he60d.jpg)
Rekordiline ala troopilist vihmametsa, mis võrdub 18 jalgpalliväljakuga, hävis ühes minutis läinud aastal terves maailmas peamiselt kliimamuutusest tingitud maastikupõlengute tõttu, edastasid teadlased kolmapäeval.
Maailm kaotas hinnalist troopikametsa 67 000 ruutkilomeetrit, mis on näiteks kaks korda suurem Belgia või Taiwani territooriumist.
See näitaja oli 80 protsenti kõrgem kui 2023. aastal, selgub mõttekoja Global Forest Watch (i.k. - üleilmne metsaseire) ettekandest.
«Selline metsa hävitamise tase on täiesti seninägematu enam kui 20 aasta andmete juures,» ütles mõttekoja kaasdirektor Elizabeth Goldman esitlusel.
«Tegu on üleilmse punase häirega.»
Maastikupõlengute arvele saab kanda pea poole hävingust ning see on esmakordne, mil põllumajandus kukub teisele kohale metsade hävitamise peamiste põhjustajatena.
Puudega kaetuse kadu 2024. aastal, olgu see siis metsastumise ja maastikupõlengute tõttu, tahtliku või juhusliku, tõi kaasa enam kui kolm miljardit tonni CO2-saastet. See näitaja ületab näiteks India emissiooni fossiilkütustelt sama aja jooksul.
Troopilised metsad, mis koondavad endas suurimat bioloogilise mitmekesisuse kontsentratsiooni, on kõige ohustatumad mis tahes metsabioomide hulgas planeedil.
Ühtlasi on need otsekui CO2 kogumise käsnad, mis aitavad takistada üleilmsetel temperatuuridel veelgi kiiremini kerkimist, kui need on tegelikult tõusnud.
Metsatulekahjud on ühest küljest nii kliimamuutuse põhjus kui ka selle mõju, mis paiskab atmosfääri miljardeid tonne CO2, mis seejärel kiirendab soojenemist ning tingimusi, mis viivad uute hävingut toovate põlenguteni.