POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Kiiev eeldab suvel raskeid kaitselahinguid

Ukraina sõdur Võtali kallistab 2023. aasta oktoobris 50 kilomeetri kaugusel rindejoonest, Kramatorski vaksalis talle Tšerkassõst külla sõitnud Anfissat. Foto: Dmitri Kotjuh

Ukraina peab Vene vägede sellesuvise pealetungi veel vastu ning rinne ei lagune, usuvad Kiievi tippametnikud. Sõja jätkumisel 2026. aastal sõltub palju sellest, kas Venemaa korraldab uue suurema mobilisatsiooni või mitte.

Kevadise vägede mõningase ümberpaigutamise järel on Vene armee alustanud taas intensiivsemate rünnakutega, mille kõige aktiivsem faas tuleb suvekuudel. Arvata võib, et suvise pealetungi põhilöögi annavad Vene väed Donetski oblastis, mille täielik vallutamine on Kremli lähim sõjaline eesmärk. Ukraina kontrollib praegu veidi üle veerandi Donetski oblastist.

Postimees rääkis eelmisel nädalal Kiievis nelja inimesega Ukraina presidendi kantseleist ja julgeolekuametkondadest, kes peale ühe erandi esitasid oma nägemuse lähikuudel sõjas toimuvast anonüümselt. Nad kõik olid veendunud, et Vene vägede suvine pealetung tuleb väga aktiivne ning kardetavasti jätkub sõda ka järgmisel aastal.

Ametnike vastuste põhjal võib teha järelduse, et Ukraina poolel hukkub rindel iga päev kümneid inimesi, kuid mobilisatsioon katab praegu veel kaotused. Ukraina relvajõud suudavad luua ka teatud reserve, aga mitte nii palju, kui oleks vaja. Väejooksikuid on endiselt palju, aga vähemalt pole olukord nendega muutunud hullemaks kui eelmisel sügisel.