/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/22/16861731t1h74df.jpg)
Mõned Belgia tuulepargid võtavad väidetavalt isegi kuni kolm protsenti tuuleenergiast, mida Holland peab enda omaks.
Tuulikuid paigutatakse Põhjameres üha suuremale pinnale ja nüüd on kaks naabrit nende pärast tülli keeranud, vahendas The Times eile.
Belgias levib hollandlaste kohta Briti meedia andmetel palju stereotüüpe. Naabreid peavad belglased lärmakaks ja ülbeks ning kitsiks. Nüüd paistab belglastel aga olevat hollandlaste tiibade kärpimiseks sootuks uus hoob.
Belgia ja Holland on kaks ELi riiki, mis kasutavad edukalt tuuleenergiat, et muuta oma energeetikaportfell taastuvenergia-põhiseks ja anda sellega tugev panus üleilmsete kasvuhoonegaaside heite vähendamisse.
Tuulikute sättimine merre naabrite tuuleparkide lähedusse aga tekitab olukorra, kus belglastel õnnestub asukoha tõttu varastada naabrite tuul ära. Nii lähebki belglaste tuulikutesse isegi kuni kolm protsenti Hollandi tuuleparkide energiapotentsiaalist.
Nimelt mõjutavad turbiinide asukohad tuule tugevust otseselt, tõi esile The Times.
«Tuuleturbiin on ehitatud tuule tõmbamiseks õhust. Tuuliku taga mõõtmisi tehes selgub, et seal puhub tuul nõrgemalt,» selgitas Hollandi meteoroloog Remco Verzijlbergh.
Verzijlberghi üks ülesanne on tuuleparkide mõjuanalüüs. «Sellise tuulepargi taga, kus on palju tuulikuid omavahel lähestikku, on tuulekiirus madalam.»
Taolise tuulevarju tekitamine töötab Põhjameres asuvate Belgia tuuleparkide kasuks, teadis The Times.
«Need asuvad Hollandi parkidest edelas ja tuul tuleb sageli just edelast. Jah, sageli varastatakse osa meie tuulest,» rääkis Verzijlbergh Belgia rahvusringhäälingule VRT. «Põhjamerre ehitatakse aina rohkem tuuleparke – tuulevargust on aina rohkem.»
Põhjamerest on saamas üks maailma suurimaid meretuuleparkide alasid. Sinna püstitavad oma tuulikuid nii Ühendkuningriik, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Norra, Holland, Taani, Iirimaa ja Luksemburg.
2050. aastaks peaks piirkonna riikide energiaportfellides tuuleenergia osakaal suurenema kümme korda. Paar aastat tagasi tehtud piirkondlike kokkulepete põhjal on jaotatud omavahel parkide alad. Investeeritakse piirkonnas aga tuuleenergiasse The Timesi andmetel ligi 800 miljardit eurot.
«Me ei taha vees seda võidusõitu, et kes esimesena ehitab, saab soodsama tuule,» lisas Verzijlbergh.
Tuulevari, mida pargid merealal tekitavad, võib ulatuda ligi kümneid kilomeetreid n-ö allavoolu, võttis The Times teema kokku.
Praegu on brittidel kõige enam meretuuleparke – kokku 45. Ühendkuningriiki ja Hollandit on peetud ELis n-ö kliimapistrikuteks, sest just need kaks riiki on suutnud taastuvenergeetikas peituva kasumi kõige osavamalt oma majanduse eduks keerata.