/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/05/23/16864414t1h09a7.jpg)
Taani parlament otsustas eile tõsta pensioniiga 2040. aastast alates 70. eluaastani, kuid rahva seast kuuleb nurinat.
Parlament otsustas neljapäevasel hääletusel, et iga järgmise viie aasta tagant tõuseb pensioniiga aasta võrra – kui praegu saab Taanis minna pensionile 67-aastaselt, siis 2030. aastast 68-aastaselt, 2035. aastal 69-aastaselt ning 15 aasta pärast alles 70-aastaselt, vahendas BBC.
Pensioniea tõstmine 70. eluaastale hakkab kehtima kõigile Taani kodanikele, kes on sündinud pärast 31. detsembrit 1970.
Otsuse poolt oli 81 saadikut, vastu hääletas 21 parlamendiliiget. Veel eelmisel aastal sõnas sotsiaaldemokraadist peaminister Mette Frederiksen, et peaks uuesti läbi rääkima selle üle, kas pensioniiga saaks automaatselt iga viie aasta tagant tõsta.
Järkjärguline tõus tuleneb 2006. aastal sõlmitud pikaajalisest kokkuleppest, mis sidus pensioniea eeldatava eluea tõusuga.
«Me ei usu enam, et pensioniiga peaks automaatselt tõstma,» ütles ta, lisades, et tema erakonna arvates ei saa inimestele aina öelda, et nad peavad taas aasta võrra kauem töötama. Frederiksen ei ole välistanud pensioniea edasist tõstmist üle 70 aasta tulevikus, kuid on öelnud, et tõusu määr ei peaks tulenema praegusest süsteemist, vahendas The Local.
Viimastel nädalatel on pealinnas Kopenhaagenis toimunud mitmeid protestiaktsioone, kus ametiühingud on avaldanud meelt pensioniea tõstmise vastu. Enne neljapäevast hääletust sõnas Taani ametiühingute liidu esimees Jesper Ettrup Rasmussen, et ettepanek pensioniea tõstmiseks on täiesti ebaõiglane.
«Taanil on terve majandus, ent siiski Euroopa Liidu kõrgeim pensioniiga,» sõnas ta. «Kõrgem pensioniiga tähendab, et [inimesed kaotavad] õiguse väärikale elule vanemas eas,» lisas Rasmussen.
47-aastane katusepaigaldaja Tommas Jensen märkis kohalikule väljaandele DK, et pensioniea muudatused on ebamõistlikud. «Me töötame, töötame ja töötame, aga me ei saa nii jätkata,» märkis ta.
Jenseni sõnul võib erinevalt kontoritöötajatest olla muutus raskem just neile, kes teevad raskemat füüsilist tööd. «Ma olen kogu elu maksnud makse. Peaks olema ka aeg, kus saab olla laste ja lastelastega,» kurtis Jensen.
Pensioniiga varieerub riigiti. Paljud valitsused on viimastel aastatel tõstnud pensioniiga, et võtta arvesse oodatava eluea pikenemist ja võidelda eelarvepuudujäägi vastu.
Taani naaberriigis Rootsis saab kõige varem pensionile jääda 63-aastaselt. Itaalias näiteks on pensioniiga 67 aastat – sarnaselt Taaniga on nad selle sidunud oodatava elueaga. Prantsusmaal võeti 2023. aastal vastu seadusemuudatus, millega tõsteti pensioniiga 62 aastalt 64 aastale.