/nginx/o/2025/05/26/16870234t1h5cc4.jpg)
Austria saadab tagasi Venemaale tšetšeenidest asüülitaotlejad, keda ähvardab sundmobiliseerimine sõtta Ukrainas, nähtub kohtudokumentidest.
Austria võimude sõnul kujutavad tšetšeenid julgeolekuohtu, kuid inimõiguslaste hinnangul on nende väljasaatmine vastuolus rahvusvahelise õigusega.
Inimõigusorganisatsioon Amnesty International on kutsunud Euroopa riike korduvalt peatama Tšetšeeniast pärit asüülitaotlejate ja põgenike väljasaatmist, mis on organisatsiooni hinnangul vastuolus riikide inimõigusalaste kohustustega.
Austria on saatnud sel aastal välja kaks tšetšeeni, kes taotlesid varjupaika pärast sõjaväekutse saamist. Austria võimude hinnangul ei olnud oht «usutav», kuna mõlemad olid mobiliseerimiseks liiga vanad.
«Politsei terrorismi ja usuäärmuslust puudutavate uurimiste tulemuste põhjal kujutaksid tšetšeenid Austriasse jäädes vaieldamatult ohtu riiklikule julgeolekule,» väitsid võimud.
Kuna lennud Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on alates 2022. aastast peatatud, saadetakse tšetšeene Venemaale Serbia, Aserbaidžaani ja Gruusia kaudu. Austria ei avalda tšetšeenide väljasaatmise kohta statistikat, Austria siseministeerium ei ole AFP järelepärimistele vastanud.
Paljude austerlaste jaoks tähendab «tšetšeen automaatselt terroristi», kurtis Viinis elav tšetšeeni aktivist Rosa Dunajeva.
Ta ütles, et tšetšeenid võetakse sihikule ka seetõttu, et neil on harva vahendeid advokaadi palkamiseks.
2024. aastal kutsus Amnesty International Euroopat üles lõpetama inimeste tagasisaatmist Põhja-Kaukaasia vabariikidesse, muu hulgas Tšetšeeniasse, «relvajõudude mobiliseerimise uue ohu» tõttu.
Inimõigusolukord Tšetšeenias on nii tõsine, «et pered kardavad neid juhtumeid avalikustada», ütles vabaühenduse Venemaa spetsialist Natalia Prilutskaja AFP-le.
«Venemaal pole tagasipöördujatele kusagil turvalist kohta,» ütles ta. «Mobiliseerimismure puudutab kõiki reservis olevaks peetavaid mehi vanuses kuni 70 aastat».
Euroopas elab umbes 250 000 tšetšeeni pagulast. Austrias – 9,2 miljoni elanikuga riigis – elab ametliku statistika järgi 30 000 – 40 000 tšetšeeni diasporaa liiget: tegemist on elaniku kohta suurima tšetšeeni diasporaaga.
Väikest Põhja-Kaukaasia vabariiki Tšetšeeniat laastasid 1990. aastatest alates sõjad ning nüüd kontrollib seda Kremlile lojaalne autoritaarne juht Ramzan Kadõrov, kes on kogu opositsiooni julmalt maha surunud.