/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/29/16876414t1h8648.jpg)
Venemaal Stavropolis eile toimunud plahvatuses hukkus Venemaa õhujõudude operatsioone Mariupoli vallutamisel juhtinud ning seejärel hiljem Stravropoli abilinnapeaks saanud Zaur Gurtsjev.
Stavropoli krai kuberner Vladimir Vladimirov ja Stavropoli linnapea Ivan Uljantšenko kinnitasid Gurtsjevi surma, kirjeldades seda kui öist intsidenti Tšehhovi tänaval, täpsemaid üksikasju esitamata, vahendab The Kyiv Independent.
«Kõiki vihjeid jälgitakse, sealhulgas võimalikku Ukraina natside korraldatud terrorirünnakut,» kirjutas Vladimirov Telegramis.
Venemaa juurdluskomitee teatas, et sündmuskohalt leiti kahe mehe plahvatusvigastustega surnukehad. Riigimeedia teatas esialgu, et kaks inimest hukkus granaadiplahvatuses elamurajooni lähedal.
Paljud Vene Telegrami kanalid jagasid väidetavaid kaadreid plahvatusest. Videotel on näha, kuidas üks mees läheneb teisele, ja seejärel kärgatab plahvatus.
Career ends for Russian SVO “veteran” Zaur Gurtsiyev — a key figure in Russia’s air campaign over Mariupol and Avdiivka. Born in North Ossetia and trained in St. Petersburg, Gurtsiyev led deadly airstrikes that killed thousands of civilians in Mariupol, actions now investigated… pic.twitter.com/mcMQzUVIvv
— NOELREPORTS 🇪🇺 🇺🇦 (@NOELreports) May 29, 2025
Gurtsjev osales Venemaa diktaatori Vladimir Putini programmis «Kangelaste aeg», et agressioonisõjas osalenud sõdurid saaksid asuda riigisektori eri ametikohtadele. Gurtsjevist sai 2024. aasta septembris Stravropoli aselinnapea.
Programmi veebilehe andmetel juhtis ta Venemaa õhuoperatsiooni Ukraina linna Mariupoli vallutamiseks 2022. aastal, vahendab The Kyiv Independent. Tema elulookirjelduses on kirjas, et ta rakendas parimaid tavasid rakettide juhtimistehnoloogias, parandades löökide täpsust ja tõhusust, vahendab The Moscow Times.
Venemaa õhurünnakud tabavad regulaarselt Ukraina tsiviilinfrastruktuuri ja tsiviilisikuid. Muuhulgas pommitasid Vene väed Mariupoli vallutamisel linna draamateatrit, mille ette oli kirjutatud suurelt «lapsed». Rünnakuga tapeti sadu tsiviilisikuid, erinevatel hinnangutel kuni 600. Amnesty Internationali hinnangul oli tegemist ilmselge sõjakuriteoga.