REPORTAAŽ ⟩ Soome kiirrongides kõlab laul, mis passiks ka Rail Balticu trassile

Pooleteiseaastane Hugo elab Saksamaal, ent sõitis mai lõpus Soome oma vanavanematele külla. Tema ema ja isa otsustavad, kas kolivad Kesk-Euroopast Põhjalasse tagasi siis, kui Hugol on käes koolimineku aeg. Foto: Külli Kapper

Põhjanaabrite raudteel vuravates kiirrongides jagub eraldi mänguruumi noortele emadele, kes kussutavad koos kaasadega titekärusid ja laulavad mitmehäälseid hällilaule.

Helsingi raudteejaama kõrgete kaarjate võlvide alt kostab mai lõpus varblaste vestlust. Siutsujaid endid küll kuskil lühtrite all lendamas või kohvikulaudade nurkadel küpsisepuru norimas näha ei ole. Ainult asjaliku ilmega reisijad marsivad pungil seljakottide ja kohvrite ees rahulikult perroonide ääres parkivate rongide poole.

«Pikki vahemaid sõidavad nii ühekordsed Pendolinod kui kahekordsed InterCity kiirrongid. Esimesed sõidavad tiba kiiremini ja teistes on jällegi laste mängutoad,» räägib viimased kolm aastat Soome Raudtee (VR) konduktori ametis olnud Martina. «Lastega peresid näeb siin kogu aeg. On kärudes lapsi ja koolilapsi, kes reisivad kas üksi, vanemate või õpetajatega.»

Jaama tööle kipsiga

Kokku viib põhjanaabrite pealinnast välja üheksateist rööpapaari, nendest pooled on kaugliinisõitude jaoks.