/nginx/o/2025/06/04/16894922t1h956d.jpg)
Euroopa Liit andis täna Bulgaariale rohelise tule minna 1. jaanuarist 2026 üle ühenduse ühisrahale eurole.
Kagu-Euroopa riigi jaoks ajalooline samm teeb Bulgaariast euroala 21. liikme.
«Tänane teade on Bulgaaria, euroala ja Euroopa Liidu jaoks ajalooline hetk,» ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis.
«Muidugi mõista on euro rohkem kui lihtsalt valuuta,» ütles Dombrovskis ja lisas, et see samm koos varem sel aastal Schengeni viisaruumi täieõiguslikuks liikmeks saamisega toob Bulgaaria Euroopa südamele lähemale kui kunagi varem.
Euroopa Komisjon ütles, et Bulgaaria on täitnud karmid kriteeriumid, mille «eesmärk on tagada, et riik on valmis võtma kasutusele euro ja et tema majandus on selleks piisavalt ettevalmistatud».
Euroopa Keskpank andis samuti positiivse hinnangu, kiites Bulgaaria vapustavat pühendumust vajalikul viisil kohaneda.
Selline asjade käik ei too aga kõigi bulgaarlaste näole naeratust. Paljud on esinenud meeleavaldustega ja viimased küsitlused näitavad, et ligi pool küsitletutest seisab euro kasutuselevõtmisele vastu. Peamine murekoht on kartus majanduslike tagajärgede pärast.
«Kui Bulgaaria liitub euroalaga, siis on see kui Titanicu pardale minek,» ütles pensionil olev endine tippametnik Nikolai Ivanov AFP-le hiljutisel protestimeeleavaldusel, mis kutsus võimuesindajaid üles säilitama riigi valuutat leevi.
Bulgaaria tee euroalani ei ole olnud kerge – riiki on kimbutanud poliitiliste segaduste aeg, mille ilming on seitsmed valimised kolme aasta jooksul, neist viimased mullu oktoobris.
Bulgaaria liitus Euroopa Liiduga 18 aasta eest.
«Palju õnne, Bulgaaria!» ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
«Tänu eurole muutub Bulgaaria majandus tugevamaks, suureneb kaubavahetus euroala partneritega, välisotseinvesteeringud, ligipääs finantseerimisele, kvaliteetsetele töökohtadele ja tegelikele sissetulekutele,» ütles von der Leyen avalduses.
Bulgaaria, kus elab umbes 6,4 miljonit elanikku, on euroala vaeseim riik.
Ametlikult euro kasutuselevõtmiseks on vaja ka ELi rahandusministrite heakskiitu. Oma toetuse peaksid nad eelduste põhjal andma juulis.
Esimesed eurokupüürid ja -mündid võeti kasutusele 2002. aasta 1. jaanuaril, kui ühisraha klubisse kuulus 12 riiki, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia ja Hispaania.
Ajapikku kasvas see arv 20ni – Sloveenia liitus 2007, Küpros ja Malta 2008, Slovakkia 2009, Eesti 2011, Läti 2014 ja seejärel aasta hiljem ka Leedu. Viimane liituja oli 2023. aastal Horvaatia.
Bulgaaria tahtis eurole üle minna varem, kuid viimastel aastatel on Brüsseli hinnangul olnud riigi inflatsiooninäit liialt kõrge vajalike tingimuste täitmiseks.
Nii näiteks peavad liikmekandidaadid näitama, et inflatsioon on neil kontrolli all ning ei oleks rohkem kui 1,5 protsendipunkti kõrgem kui kolme paremini mineva majandusega ELi riigi keskmine.
Mullu täitis Bulgaaria kõik muud kriteeriumid, välja arvatud inflatsioon. Bulgaaria keskmine inflatsioonimäär viimasel 12 kuul kuni 2025. aasta aprillini oli 2,7 protsenti, mis on veidi alla referentsväärtuse.
Bulgaaria peaminister Rossen Jeliazkov tervitas täna Euroopa Liidu antud rohelist tuld üleminekuks ühenduse ühisrahale eurole alates 1. jaanuarist 2026.
«Tähelepanuväärne päev. Veel üks samm edasi Bulgaaria teel eurole. See järgneb aastaid kestnud reformidele, pühendumusele ja joondumisele meie Euroopa partneritega,» ütles ta sotsiaalmeediaplatvormil X.