:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/04/16895522t1hffae.jpg)
Hallide, kuid kallite mereäärsete korrusmajakorteritega Helsingi Merihaka linnaosas paikneb vaatamisväärsus, mida aiva sagedamini rahvusvahelises pressis kirjeldatakse.
Tänavu märtsis näitas seda oma Ukraina kolleegile Volodõmõr Zelenskõile ka Soome riigipea Alexander Stubb. See on Merihaka tsiviilkaitsevarjend, mille Helsingi linnavalitsus on valinud poolesaja nende halduses oleva samasuguse rajatise seast välja kui näidiseksemplari väliskülalistele ja ajakirjanikele näitamiseks.
Päikselisel maipäeval juhatab NATO lähetatud ajakirjanike grupi mööda võretreppe 25 meetri sügavusele Helsingi linna päästeosakonna vanemkaitseplaneerija Pasi Raatikainen.
/nginx/o/2025/06/04/16895526t1h10ac.jpg)
Raatikainen tunnistab sissejuhatuseks, et graniitpinnas on soomlastele maa-aluses ehitustöös suureks abiks olnud. Ta nendib, et juba veidi lõuna pool, Eestis, on pehmem paekivi, mille sisse varjendite rajamine nii hõlbus poleks.
Looduse poolt kingitud graniidist üksi korralikuks varjendiks aga siiski ei piisa. Vaja on ka teadmisi mitmesugustest inseneritehnilistest nüanssidest, mis tagavad, et maa-alune rajatis oleks tõesti turvapaik, mitte sügav lõks.
Raatikainen osutab trepile: «On hea põhjus, miks see on võrest. See varjend on mõeldud kaitsma inimesi CBRN-ohtude (lühend ingliskeelsetest sõnadest «chemical, biological, radiological, nuclear» ehk «keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude» – E. K.) eest, mis tähendab ka ülerõhuplahvatuste eest. Kui tuleb ülerõhuplahvatus, siis võretrepp laseb selle läbi, tavaline trepp aga variseb kokku.»
/nginx/o/2025/06/04/16895525t1h37f4.jpg)
Pikk ettevalmistus
Helsingi linnavalitsuse esindaja ei ilusta oma vastust küsimusele, mida silmas pidades nii see kui kõik teised tuhanded Soome varjendid ehitatud on. «Me räägime sõjast. Me ei räägi looduskatastroofidest, tuumaõnnetustest või millestki muust sellisest,» sõnab ta. «Me räägime Venemaast, sealt tulevast sõjalisest ohust ning kuidas Helsingi tsiviilühiskond selleks valmistunud on.»
Merihaka varjendi ehitustööd algasid 1990ndail ja avati see aastal 2003. Pelgupaiga laiem meediakuulsus sai alguse aga aastal 2022, kui Ukraina sõda tingis Euroopas suurema ärkamise Vene-ohu suhtes.
Kui ajakirjanike grupist kõlab küsimus, mis ajast Soome varjendeid ehitanud on, vastab Raatikainen stoilise naeratusega: «Alates Teisest maailmasõjast pole me kunagi pausi teinud. Meie geograafilise asukoha pärast.»
Raatikaineni sõnade kohaselt meenutab Helsingi linn maa alt Šveitsi juustu. Varjendite süsteemi ühendatud osaks on ka metroo. «Meil on siin sadu kilomeetreid tunneleid,» märgib ta.
«Alates Teisest maailmasõjast pole me [varjendite ehitamises] kunagi pausi teinud. Meie geograafilise asukoha pärast.»
Helsingi päästeosakonna vanemkaitseplaneerija Pasi Raatikainen
Merihaka varjend mahutab vajadusel kuni 6000 inimest. Helsingi suurim tsiviilkaitsevarjend asub Itä-Pasilas, raudteejaama lähedal: seal on ruumi kuni 11 000 varjujale.
Raatikaineni selgituste kohaselt on Helsingi tsiviilkaitsesüsteemi tähtsaim osa aga hoopiski suur hulk väikseid varjendeid eramute ja ärihoonete all. «Kui sa tahad Soomes saada ehitusluba ja kui ehitis ületab teatud suuruse piiri, peab seal olema ka varjend,» selgitab ta.
«Suured varjendid on ilusad, aga ausalt öeldes on neid raske hooldada ja ülal pidada,» tunnistab Raatikainen.
/nginx/o/2025/06/04/16895523t1hed84.jpg)
Lisaks riskide hajutamine: «Kui valida, kas teil on tsiviilelanike kineetilise konventsionaalse sõja eest kaitsmiseks pigem mõned väga suured varjendid või palju väikseid üle linna, siis ilmselgelt eelistate teist: et neid oleks võimalikult palju, häiretaluvuse pärast, kui sa ühe kaotad, ei kaota sa korraga kõiki võimekusi. Pluss neid on lihtsam ehitada.»
«Kui te küsite, kas varjendite ehitamine on kallis, siis parklaid tuleb igal juhul ehitada. Tänu graniidile on maa alla ehitamine suhteliselt odav. Kui sul on väike maja, läheb sul suure tõenäosusega tehnoruume vaja igal juhul,» viitab Raatikainen asjaolule, et rahuajal ei pea varjend olema lihtsalt kasutuseta tühi paik.
Tita tunnelis
Üsna ajakirjanike varjendituuri alguses käib grupist läbi kerge üllatuskahin. «Mida tita siin teeb?» sõnastab keegi hämmingu, kui sügaval maa all kahe lahtise rauast turvaukse keskel kärutab seltskonna vahelt läbi naine lapsevankriga.
/nginx/o/2025/06/04/16895532t1h0b8c.jpg)
Ilmneb, et nemad on ilmselt teel varjendi sügavuses paiknevale mänguväljakule.
«Linnaruumis on igal juhul mänguväljakuid vaja. Mõned võid ehitada maa peale, aga miks mitte ehitada neid ka maa alla?» pärib Raatikainen seepeale.
«Kujutage ette, mis juhtub ükskõik millise ehitisega, mida te igapäevaselt ei kasuta?» jätkab ta. «Kui seda ei kasutataks, oleks see lihtsalt surnud raha, aga nüüd pruugitakse neid proaktiivselt.»
Nõnda võibki Merihaka varjendist leida lisaks mänguväljakule ja maa-alusele parklale veel ka näiteks kohviku, palliväljaku ja jõusaali.
/nginx/o/2025/06/04/16895527t1hd581.jpg)
Igapäevaselt muus kasutuses olev varjend muutub inimestele ka harjumuspäraseks keskkonnaks. «See on igal juhul hea, kui varjend näeb kena välja. Sa ei taha sinna igal juhul minna, aga kui seal on veel ka pime ja külm…» arutleb Raatikainen.
Seda, et varjend peab olema võimalikult kodune ja mugav, et inimesed tahaksid sinna minna, on tõestanud muuseas ka Ukraina sõja kogemus.
/nginx/o/2025/06/04/16895529t1h53df.jpg)
Läbi kümnendite sõltumata sellest, kas suhted Moskvaga teevad parajasti läbi tõusu või mõõna, varjendeid uuristanud Soome on oma maa-aluse tsiviilkaitsetaristuga üsna unikaalne. Analoogsed varjendivõrgustikud on olemas vaid Rootsil ja Šveitsil. «Aga te peate nende käest küsima, mis seisus need on,» soovitab Raatikainen.
Helsingi ametnik lisab, et ka Iisraelil on palju varjendeid, aga pisut teistsuguseid. «Need pole mõeldud konventsionaalseks täiemahuliseks sõjaks kahe riigi vahel, vaid peaasjalikult rakettide eest varjumiseks,» märgib ta. «Külma sõja pärandi tõttu on palju varjendeid ka Albaanias, aga need polnud tsiviilisikutele.»
Eestis samaväärseid varjendeid, mis mõeldud inimeste pikemaajaliseks majutamiseks, pole. Sinine kolmnurk oranžil taustal tähistab siin vaid tagasihoidlikumat varjumiskohta, kuhu häda korral joosta.
Tarvis on veel kiirvarjendeid
Vaatamata juba ulatuslikule varjendivõrgule ei kavatse soomlased aga nüüd vaid tehtut hooldada ja uutele majadele varjendinõuet ette kirjutada. Järgmisena plaanib Helsingi üle linna õhurünnakute kiirvarjete rajamist.
«Kui Venemaa laseks oma õhuruumist välja hüperhelikiirusel liikuva raketi ajal, kui me räägime, oleks selle Helsingisse lendamise aeg kolm minutit,» toob Raatikainen näite. «See jätab tsiviilisikutele alates hoiatuse saamisest tegutsemiseks umbes kaks minutit. Kell kolm hommikul koos perekonnaga; kui kaugele te minna jõuate? Mõnisada meetrit. Maksimaalselt.»
/nginx/o/2025/06/04/16895531t1h2b2d.jpg)
«Kui me vaatame, kuidas Venemaa peab sõda Ukrainas – see on Venemaa sõda Ukrainas, mitte Ukraina sõda – siis seal on põhiline oht plahvatustest tekkivad tükid,» kirjeldab ta. «Kuni sul õnnestub jõuda maa alla, oled sa kaitstud šrapnellide eest, sul on tsiviilisikuna suhteliselt turvaline olla.»
«Meie tsiviilanalüüs ütleb, et kui asi läheks sõjani, kui Venemaa paneks proovile Soome, Põhja-Euroopa, liitlasriikide või NATO meelekindluse, ei saaks see läbi päevade või nädalatega, me räägime kuudest või aastatest,» nendib Raatikainen. «Ukraina on Venemaaga võidelnud 11 aastat.»
Helsingi tahab hoida pealinna igapäevarütmis ka siis, kui Soome peaks sattuma sõjalise rünnaku alla.
Varjendeid täis linn
/nginx/o/2025/06/04/16895524t1h8f15.jpg)
Helsingis on umbes 5500 tsiviilkaitsevarjendit, kus on ruumi 900 000 inimesele.
Suurem osa neist varjenditest asub elumajade ja asutuste all, sest alates teatud suurusest hoonete puhul on see kohustuslik.
Lisaks elumajade ja asutuste all olevatele väiksematele varjenditele on linn ise ehitanud graniitpinnasesse suured tuhandeid inimesi mahutavad varjendid, mis on mõeldud neile, kes viibivad ohu tekke ajal avalikus ruumis. Linna hallata on umbes 50 varjendit, kus on ruumi 200 000 inimesele.
Ohu tekkel annavad võimud käsu muidu muus kasutuses olla võivad varjendid töökorda seada 72 tunniga. Inimesed, kelle enda kodu all varjendit pole, saavad võimudelt nõu, kuhu nad minna saaksid.
/nginx/o/2025/06/04/16895533t1h2861.jpg)