/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/05/16896151t1h185f.jpg)
Vene diktaator Vladimir Putin püüab kujutada end pärast Ukraina droonirünnakuid Vene lennuväljadele USA presidendi Donald Trumpi silmis ohvrina, püüdes nii olukorda Venemaa kasuks pöörata, vahendas portaal Unian täna Sky Newsi.
Vaid kümne päeva eest nimetas USA president pärast ulatuslikke rünnakuid Ukraina vastu Putinit hulluks, nüüd on aga rünnakud alanud vastupidises suunas ja Vene režiimi juht nägi selles võimalust Washingtoni soosing tagasi võita, kirjutas Sky News.
Näiteks teatas Kreml, et Putini ja Trumpi vestlus keskendus Ukraina rünnakutele «Venemaa tsiviilisikute vastu». Kommenteerides rünnakuid Vene taristule nimetas Vene diktaator Ukraina valitsust terroriorganisatsiooniks.
«Ta viitas muu hulgas laupäevasele plahvatusele Brjanski oblasti maanteesillal, mis kokku varisedes purustas osa reisirongist, milles hukkus seitse inimest,» märkis Sky News.
Teadaolevalt ei ole keegi selle rünnaku eest vastutust võtnud, kuid Venemaa süüdistab selles Ukrainat.
«Praegune Kiievi režiim ei vaja üldse rahu. Millest siin rääkida on? Kuidas me saame pidada läbirääkimisi nendega, kes toetuvad terrorismile?» ütles Putin.
Väljaanne märkis, et need on samad sõnumid, mida Ukraina on Venemaa kohta viimase kolme aasta jooksul edastanud. Nüüd on aga Kreml täielikult lülitunud ohvrirežiimi.
Sky Newsi Venemaa korrespondent Ivor Bennett märkis, et sellise taktika eesmärk on pöörata olukord Venemaa kasuks, näidata end ohvrina ja veenda Donald Trumpi, et Venemaal on õigus vastata droonirünnakule oma kaugpommitajatega.
«See taktika võib toimida,» usub Bennett.
«President Putin ütles tõepoolest ja väga otsustavalt, et ta on sunnitud vastama hiljutisele lennuväljade rünnakule,» kirjutas Trump sotsiaalmeedias pärast telefonivestlust Venemaa režiimi juhiga.
Sky Newsi korrespondent lisas: «Kas ta (Trump) püüdis veenda Putinit vastamisest loobuma? Me ei tea, aga ilmselt mitte. Tõenäoliselt teatas Trump ise Venemaa vastusest. Ja kuigi Putin arutas droonirünnakut Trumpiga, ei ole ta seda avalikult kommenteerinud – neli päeva. Venemaa tahab, et teda peetaks ohvriks, kuid ei taha nõrk välja näha, seega ei jõua selline ebamugav vahejuhtum ajalehtede esikülgedele.»
Varem pakkus sõjandusekspert Pavlo Narožnõi välja, miks Trump vaikib Ukraina rünnakutest Venemaa lennuväljadele ja Krimmi sillale. Tema sõnul on Ukraina selliste rünnakutega tõestanud oma võimet anda iseseisvalt võimsaid lööke sügavale vaenlase tagalasse, kooskõlastamata tegevust liitlastega, mistõttu USA president ei ole seda olukorda veel kommenteerinud.
Samas ei vastanud Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt küsimusele, kas Trump kiidab heaks SBU operatsiooni Ämblikuvõrk. Ta märkis, et sellele peab vastama USA president ise.
«Ja ma lisan veel: president ei taha, et see sõda venima jääks. Ta tahab, et lahingud lõppeksid, ta tahab, et inimesed enam ei sureks, ja tahab, et see tüli lahendataks läbirääkimiste laua taga. Põhjus, miks ta sellesse teemasse nii sügavalt on kaasatud ja kulutab sellele nii palju aega ja vaeva, on see, et ta ei suuda rahulikult vaadata inimeste hukkumist,» ütles ta.