KOHALIK VAADE ⟩ Trump vs. Harvard: ülikoolide taltsutamise lahing

Harvardi president Alan Garber tudengite lõpetamistseremoonial. Foto: LIBBY O'NEILL

Ameerika Ühendriikides ei ole läinud nii nagu 1968. aasta mais Prantsusmaal, kus tudengiprotestid kasvasid üleriigiliseks protestilaineks. Ühendriikides ei ole seda näha ei hariduskeskustes ega tänavatel. Praegu on teistsugune aeg, teistsugune esteetika, teistsugused põhjused. Pink Floydi lugu «Another Brick In the Wall» ümisetakse kufiiat (Palestiina pearätikut) kandes.

Kuid kaas on pealt lendamas keedunõul, millesse Valge Maja segab kokku woke’ismi, terroristide toetamise ja illegaalse immigratsiooni. Ülikool ei ole nende sõnul lihtsalt haridusasutus, see on kõigi nende «viiruste» kasvulava. Trumpism on läinud skalpelliga asja kallale ja valinud kõige olulisema ülikooli, Harvardi, et teistele sõnum selgeks teha.

Harvard on eliitülikool, tippude tipp, kus on õppinud kaheksa USA presidenti ja rohkem kui 20 presidenti mujalt maailmast. «Harvard on nali [...] Seda ei saa enam pidada korralikuks õppeasutuseks,» ütles aga president Trump.

Võitlus iseseisvuse nimel

Mõni päev varem oli Valge Maja teatanud, et külmutab Harvardile antud enam kui 2,3 miljardi dollari ulatuses föderaalstipendiume põhjendusega, et ülikool võimaldab antisemitismi levikut ning jätkab woke-ideoloogia propageerimist ja konservatiivsete häälte diskrimineerimist. 13. mail teatati teisest 450 miljoni suurusest kärpest.