/nginx/o/2023/04/11/15250997t1habdf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/05/16897606t1h83c5.jpg)
- Esimesed Vene FPV-droonid on lennanud Harkivini, Kramatorskisse ja Sumõsse.
- Kui Vene väed veel edenevad, siis võib drooniterrori kätte jääda 1,7 miljonit inimest.
- Järjest rohkem ründab Venemaa Harkivit ka suurte Shahed-tüüpi ründedroonidega.
Vene väed võivad juba lähiajal hakata ründedroonidega järjest rohkem terroriseerima Ukraina linnu. Seda selleks, et ukrainlased nõuaksid sõja lõpetamist iga hinna eest, ütles Ukraina üks tuntumaid droonikomandöre Juri Fedorenko.
Mais lendasid Harkivisse juba esimesed Vene vägede FPV-droonid. Need on väikesed, enesetapurünnakuteks mõeldud droonid, mis kannavad üks kuni kolm kilo lõhkeainet ning millega on võimalik sihtmärki väga täpselt tabada. Vene väed terroriseerivad selliste droonidega juba kaheksa kuud Hersoni linna, kus elab praegu suurusjärgus 60 000 inimest. Harkivis elab aga vähemalt 1,3 miljonit inimest (neist 200 000 on sõjapõgenikud).
Fedorenko kinnitas Postimehele Vene FPV-droonide jõudmist Harkivini, kuid tema sõnul on esialgu tegemist vaid üksikute n-ö proovilendudega. Suured ründedroonid, Shahed-tüüpi droonid, mis kannavad 30–50 kilo lõhkeainet, on aga hakanud Harkivit ründama massiliselt, peaaegu iga öö. Ööl vastu eilset sai nendes rünnakutes Harkivis viga 19 elanikku, neist neli last, noorim seitsmene.
Kes on 34-aastane Juri Fedorenko, kutsungiga Achilleus?
/nginx/o/2025/06/05/16897610t1h0804.jpg)
Ukraina armee ühe tuntuima drooniüksuse, 429. üksiku mehitamata lennuvahendite polgu Achilleus ülem. Polk kasvas välja Ukraina 92. ründebrigaadi droonikompaniist.
Ukraina relvajõudude major, kes osaleb Vene-Ukraina sõjas juba 2014. aastast.
Ta on Kiievi linnaduuma saadik.
Kuulub president Volodõmõr Zelenskõi parteisse Rahva Teener.
Täiemahulise sõja ajal abiellus parlamendisaadiku Maria Mezentsevaga, kes kuulub samuti Rahva Teenri parteisse. Ta juhib parlamendis komisjoni Ukraina seadusandluse ühtlustamiseks Euroopa Liidu omaga.
Hetkel pidas Fedorenko kõige ohtlikumaks linnaelanikele Shahed-tüüpi suurte ründedroonide massilisi rünnakuid. Juba talvel hoiatas üks Ukraina kindral jutuajamises Postimehega, et Vene väed saavutavad varsti võimekuse rünnata Ukrainat ööpäevas 500 Shahed-tüüpi drooniga. Nüüd on see tõeks osutumas.
Sihtmärgiks tsiviilelanikud
«Arvestades seda kogust, milleni vaenlane on suurendanud aasta jooksul oma [Shahed-tüüpi droonide] tootmist, siis absoluutselt võib olla nii, et sügisel nad mitte ainult ei hävita meie kriitilise taristu ja energeetika objekte, vaid ka terroriseerivad ulatuslikult meie tsiviilelanikke,» rääkis intervjuus Postimehele Fedorenko, kes on Ukraina 429. üksiku mehitamata lennuvahendite polgu Achilleus komandör. Polk võitleb praegu just Harkivi oblastis ning nende üks peamisi sihte on Vene vägede droonid ja nende piloodid.
Fedorenko sõnul on tavaliste elanike terroriseerimisel droonirünnakutega vaid üks eesmärk: hirmutada ja tekitada paanikat. «Selleks, et inimesed sõidaksid Ukrainast minema, et inimesed nõuaksid sõjategevuse lõpetamist iga hinna eest,» ütles komandör, kelle kutsung on samuti Achilleus.
Kui Shahed-tüüpi suuri ründedroone lasevad Vene väed välja Venemaa territooriumilt, siis väikseid FPV-droone juhitakse linnade lähedusest.
FPV-droonid suudavad signaalivõimendajate abil teatud ilmastikutingimustel lennata ka 40 kilomeetri kaugusele.
Harkivi põhjapoolsetest kvartalitest on rindejooneni 20 kilomeetrit. Droonijuhid otse rindejoonel ei istu, aga isegi 25 kilomeetrit pole täna FPV-droonide jaoks probleem. FPV-droonid suudavad signaalivõimendajate abil teatud ilmastikutingimustel lennata ka 40 kilomeetri kaugusele.
Fedorenko andis mõista, et praegu kompavad Vene FPV-droonide piloodid võimalusi, kuidas paremini Harkivini välja lennata. Kui Vene väed suudavad Harkivile lähemale murda, siis muutub linna ründamine enesetapudroonidega ja pomme kukutavate droonidega veel lihtsamaks.
Esialgu ei saa nad iga päev ja massilisemalt Harkivit FPVdega veel rünnata, sest nii kaugele lendamiseks vajavad väikesed droonid soodsaid olusid. «Palju asjaolusid peab kokku langema: hea droon, suur aku, planeeritud sihtmärk, ei sattunud raadiosignaalisegajate koridori. Nii nad lendasidki Harkivini välja,» ütles Fedorenko.
Droonikomandöri sõnul on üsna raske tuvastada sellist üksikut suurde linna jõudnud FPV-drooni. «Kuigi iga päevaga on meil rohkem vahendeid, et avastada vaenalase FPV-droonide analoogsignaali õhus,» rääkis ta. «Siis me saame neid maha võtta. Mõnikord saame nii isegi aru, kust vaenlase piloot sellega välja lendas. Siis on arveteõiendamine julm.»
Igapäevased rünnakud
Hersoni linna ründavad Vene FPV-droonid üle Dnepri jõe, vaid kuue kuni kaheksa kilomeetri kauguselt. Iga päev on linnas kümneid droonirünnakuid. Alates eelmise aasta augustist on droonirünnakutes hukkunud kümneid linnaelanikke ja sajad saanud haavata.
Lisaks Harkivile on tõenäoline, et FPV-droonid hakkavad lähiajal terroriseerima ka suurusjärgus 200 000 elanikuga Sumõ linna Põhja-Ukrainas ning Kramatorski-Slovjanski naaberlinnu Donetski oblastis. Seal elab samuti umbes 200 000 inimest. Kramatorskisse ja Sumõsse on ka juba lennanud esimesed Vene FPV-droonid. Droonirünnakud nii suurtes linnades (koos Harkiviga vähemalt 1,7 miljonit elanikku) tähendaksid aga oluliselt rohkem ohvreid tsiviilelanike seas kui Hersonis.
Samas tähendab FPV-droonide lennukauguse suurenemine ka seda, et Ukraina väed võivad peagi suuta nendega rünnata Venemaa suurt oblastikeskust Belgorodi, kus elab suurusjärgus 340 000 inimest. Belgorod asub Vene-Ukraina piirist 25 kilomeetri kaugusel ning lähimad Ukraina vägede positsioonid 30 kilomeetri kaugusel.
Fedorenko kinnitas, et Ukraina FPV-droonid on juba lennanud välja Belgorodini, aga need on samamoodi olnud seni üksikud juhused nagu Vene FPV-droonid Harkivis. «Kui me suudaksime oma FPV-droonidega hoida sõjalisi objekte Belgorodis tule kontrolli all, siis nad uluksid juba hundikarjana,» lausus Achilleuse polgu komandör.
Venemaa hoiab edu kaablidroonide alal
Vene vägedel on endiselt suur ülekaal valguskaabliga lendavate FPV-droonide alal, Ukraina ei suuda kuidagi mahajäämust tagasi teha.
«Me jääme väga ja väga tugevalt maha,» tunnistas Ukraina 429. üksiku mehitamata lennuvahendite polgu Achilleus komandör Juri Fedorenko. «Selleks, et saavutada vaenlasega pariteet vähemalt mitteprioriteetsetel rindelõikudel, läheb meil aega vähemalt augusti lõpuni.»
Valguskaabliga FPV-drooni pole võimalik segajaga takistada ehk seda on praktiliselt võimatu peatada. Sellised Vene droonid tekitavad Ukraina üksustele praegu suurt kahju.
Fedorenko sõnul on Vene vägede suure eelise taga Hiina toetus. Kui Vene väed hakkasid kasutama laialdasemalt valguskaabli otsas lendavaid FPV-droone, siis algul tootsid neile ülipeenikest kaablit Hiina tehased. Seejärel hakkas Hiina tarnima otse Venemaale valguskaabli tootmiseks vajaliku toorainet.
«Venemaa lihtsalt suutis tootmist oluliselt kiiremini suurendada kui meie,» rääkis Fedorenko. «Meil polnud sellist võimalust paralleelselt Venemaaga hakata valguskaablit tootma, polnud ligipääsu toorainele sellisel hulgal. Hiinast aga saadetakse seda Venemaale ilma mingite probleemide ja takistusteta.»
Tänaseks on tekkinud ka Ukrainas toodetud valguskaabliga FPV-droonid (pildil). Achilleuse polk testib praegu mitme oma tootja valguskaablit. «Need on üsnagi töökindlad, droonid samuti,» lausus komandör.