/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/06/07/16902027t1h943f.jpg)
Venemaal alustatakse septembrist riikliku julgeoleku ja ühiskondliku korra tagamise sildi all programmiga, mille käigus hakatakse senisest pingsamini jälgima võõrtöölisi.
Eelmisel kuul riigiduumas vastu võetud algatuse kohaselt, mida Kremli ametnikud peavad eksperimendiks, võetakse sihikule pealinnas Moskvas ja selle ümbruses elavad võõrtöölised, kes on riiki sisenenud viisata, vahendas Raadio Vaba Euroopa / Vabaduseraadio (RFE/RL).
Järgmise nelja aasta jooksul peavad nad registreerima end valitsuse jälgitavas mobiilirakenduses, mille abil jälgitakse reaalajas nende asukohta. Kui asukohta ei ole võimalik kolme päeva jooksul kindlaks teha, võib välismaalase lisada spetsiaalsesse nimekirja, mille alusel on võimalik ta kiiremas korras riigist välja saata.
Riigiduuma spiikri Vjatšeslav Volodini sõnul võib tulevikus prooviprojekti laiendada üle riigi. Tema sõnul aitaks see kaasa sisserändajatega seotud kuritegude vähendamisele. Eksperdid seda aga ei usu.
«Ausalt öeldes ei ole me üllatunud,» rääkis RFE/RLi Venemaa osakonnale rändeekspert Dilshod Abdurahmon, kelle sõnul on algatus osa laiemast strateegiast survestada võõrtöölisi sõlmima lepinguid sõjaväkke värbamiseks.
«Alates sõja algusest Ukrainas on Venemaa võtnud vastu mitmeid migrantidevastaseid seaduseid. Ma usun, et see on spetsiaalselt loodud selleks, et migrante survestada sõjaga ühinema. See on sihilik poliitika, mis on mõeldud selleks, et neil ei jääks muud valikut,» lisas Abdurahmon.
Tema sõnul kasutavad Vene ametivõimud ära kiratsevast majandusest võõrtööliste kodumaal ehk peamiselt Kesk-Aasia riikides Usbekistanis, Tadžikistanis ja Kõrgõzstanis.
«Nende riikide diktaatoreid ei huvita töötajate väljavoolu vähendamine ning kodumaal töökohtade loomine. Migrandid elavad tihti talumatutes oludes, seega on nad sunnitud lahkuma,» selgitas Abdurahmon. «Venemaa teab seda ja lõikab nende meeleheitest ebainimlike seadustega kasu.»
Sügisest käivituva viisata riiki sisenenud välismaalaste jälgimise programmi alla ei kuulu alaealised, diplomaadid ja nende pered ning Valgevene kodanikud. Kõik teised peavad lisaks pidevale digitaalsele jälgimisele arvestama ka sellega, et nad peavad andma sõrmejälgi, laskma teha biomeetrilisi fotosid ning tõestama pidevalt seda, kus nad elavad.