/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/06/07/16902248t1h123d.jpg)
Eksperdid hoiatavad, et Afganistani pealinnast Kabulist võib saada esimene kaasaegne linn, kust võib vesi täielikult otsa saada.
Kiire linnastumise ja kliimasoojenemise tõttu on Kabulis asuvates põhjaveekihtides langenud veetase viimase kümnendi jooksul 30 meetrit, selgus vabaühenduse Mercy Corps avaldatud raportist.
Peaaegu pooled linna puurkaevudest, kust kohalikud elanikud saavad peamise joogivee, on kokku kuivanud. Praegu tarbitakse vett 44 miljonit kuupmeetrit rohkem kui looduslikult veetase taastub.
Kui need trendid jätkuvad, siis võib Kabul jääda põhjaveest ilma juba 2030. aastal, seades ohtu linna seitse miljonit elanikku, kirjutas The Guardian.
«Tuleks teha pühendunud pingutusi, et [olukorda] paremini dokumenteerida ja kriisi lahendamise vajadusele rahvusvahelist tähelepanu juhtida,» märkis ühenduse Afganistani osakonna direktor Dayne Curry.
«Vee puudumine tähendab, et inimesed lahkuvad oma kogukondadest, seega kui rahvusvaheline üldsus ei tegele Afganistani veevajadustega toob see kaasa ainult suurema rände ja rohkem raskusi Afganistani rahvale,» lisas Curry.
Raport tõi esile, et aina suuremaks probleemiks on vee saastumine. Kuni 80 protsenti Kabuli põhjaveest peetakse ohtlikuks, kuna sisaldab palju reovett, arseeni ning seal on kõrge soolasisaldus.
Mõned Kabuli leibkonnad kulutavad veele kuni 30 protsenti oma sissetulekust. Enam kui kahel kolmandikul leibkondadest on puhta vee hankimise tõttu tekkinud võlad.
«Afganistan seisab silmitsi paljude probleemidega, aga see veenappus on üks raskemaid,» ütles Kabulis Khair Khana linnaosas elav õpetaja Nazifa. «Iga leibkond, eriti, kellel on väiksem sissetulek, seisab silmitsi raskustega. Piisavat ja kvaliteetset kaevuvett lihtsalt ei ole.»
Selle aasta alguses teatas ÜRO humanitaarabi koordineerimise büroo partnerorganisatsioonidele eraldatud 8,4 miljonist dollarist (7,3 miljonit eurot), mida läheb vaja riigis kavandatud vee- ja sanitaarprogrammide elluviimiseks.
Alates Talibani võimule naasmisest 2021. aasta augustis on külmutatud 3 miljardit dollarit (2,6 miljonit eurot), mis oli mõeldud rahvusvahelise vee- ja sanitaarabi pakkumiseks. Ameerika Ühendriikide uue administratsiooni otsus kärpida välisabi rahastamist rohkem kui 80 protsendi võrra on kriisi veelgi süvendanud.
«Kõik sõltub nii palju abist,» ütles Curry. «Me võime kulutada miljoneid dollareid veeprobleemide lühiajalistele lahendustele ja öelda, et oleme vajaduse rahuldanud, kuid see vajadus jääb püsima, kuni leitakse paremad investeeringud pikaajalisteks lahendusteks. Ja just siin jääb poliitilise dünaamika tõttu välisriikide valitsustel praegu vajaka,» lisas ta.