/nginx/o/2025/06/07/16902461t1h7426.jpg)
New York Timesi valdusesse sattunud Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) dokumendist selgus, et Kremli luurajad valutavad päid Hiina kolleegide agara tegutsemise pärast.
Olgugi et avalikkuse ees näitab Venemaa režiimi juht Vladimir Putin, et sõprus Hiinaga on vankumatu, siis FSB koridorides peetakse Hiinat tõsiseks ohuks Venemaa julgeolekule.
Vene luureohvitseride sõnul on Peking suurendanud jõupingutusi värbamaks Vene spioone, et hankida tundlikku sõjalist tehnoloogiat - sellel eesmärgil meelitatakse enda poole ka näiteks rahulolematuid Venemaa teadlasi.
Samuti väidavad Vene luureametnikud, et Hiina spioneerib Venemaa sõjaväe operatsioone Ukrainas eesmärgiga koguda infot lääneriikide relvade ja sõjapidamise kohta. Nad kardavad, et Hiina teadlased aitavad ette valmistada pinnast Venemaa territooriumi suhtes nõudmiste esitamiseks.
«Pekingi eriline huvi on teave sõjapidamise meetodite kohta, nagu droonide kasutamine, tarkvara ja meetodite moderniseerimine lääneriikide uut tüüpi relvade vastu võitlemiseks,» seisis FSB dokumendis.
FSB on käskinud oma luureametnikel paljastada kõikvõimalikud n-ö revanšistlikud teod, mis võivad viidata Hiina kavatsustele mõni Venemaa piirkond enda kontrolli alla saada.
«Tehke ennetustööd seoses nimetatud tegevustes osalevate Venemaa kodanikega,» märgiti dokumendis. «Piirake mõjutusmeetmena välismaalaste sisenemist meie riiki.»
Lisaks sellele on nad hoiatanud, et Hiina luurajad tegelevad spionaažiga ka Arktikas, kus kasutatakse kattevarjuna sealseid kaevandusettevõtteid ja ülikoolide uurimiskeskusi.
New York Timesi kätte jõudnud FSB kaheksaleheküljelises dokumendis on kirjas prioriteedid Hiina spionaaži tõkestamiseks. Dokument ei ole küll dateeritud, ent sisust võib järeldada, et see võib olla koostatud 2023. aasta lõpus või 2024. aasta alguses.
Dokumendi sai kätte küberrühmitus Ares Leaks ning väljaanne jagas seda kuue lääneriigi luureteenistusega, kes kõik kinnitasid selle autentsust.
Olgugi et Putin ja Hiina riigipea Xi Jinping on kinnitanud piiranguteta partnerlussuhet, näitab FSB dokument siiski midagi muud.
«On poliitiline juhtkond ja need inimesed pooldavad kõik lähenemist Hiinale. Aga on ka luure- ja julgeolekuteenistused, kes on väga kahtlustavad,» märkis NYT-le Suurbritannias eksiilis elav Vene luureekspert Andrei Soldatov.
Alates invasioonisõja algusest Ukrainas on FSB märganud, et Hiina luure on üritanud värvata Vene ametnikke, eksperte, ajakirjanikke ja ärimehi, kellel on tugevad sidemed Moskva võimuladvikuga.
Vastusammuna on FSB andnud oma ametnikele korraldusele võimaliku ohu korral sekkuda ning ära hoida olulise strateegilise teabe edastamist hiinlastele. Selleks kästi neil kohtuda silmast silma nende Vene kodanikega, kes on Hiinaga tihedat koostööd teinud ning neid hoiatada, et Peking üritab Venemaast kasu lõigata.
«Putin usub, et ta saab minna palju sügavamale Hiina haardesse, mis ei tähenda, et riske poleks, aga see on seda väärt,» tõdes mõttekoja Carnegie Venemaa ja Euraasia keskuse direktor Aleksander Gabujev NYT-le. «Aga me näeme ka, et süsteemis on inimesi, kes on selle lähenemise suhtes skeptilised.»