Läti Narvas käib ohtlik flirt raudse eesriide taguste maadega

Inimesed asetasid Daugavpilsis põleva igavese tule monumendile mais lilli, et mälestada Teise maailmasõja ohvreid. Foto: Ivars Soikāns/LETA/SCANPIX

Venekeelses Kagu-Läti suurimas linnas peeti mai lõpus sünnipäevatralli ja selle järel toimunud kohalikel valimistel võttis linnapea partei kõik volikogu kohad peale ühe.

Daugavpilsi sõidab sisse veidi üle kaheksa kilomeetri pikk 18. novembri maantee, mis ristitud lätlaste iseseisvuspäeva auks. Okupatsiooniaastatel kandis see Läti suuruselt teise linna peatänav Punaarmee nime.

Elanike arvult Tartu mõõtu linna rohelisest servast viib 18. novembri asfalt nõukogudemaalt pärit viie- ja üheksakordsete räsitud rõdudega kortermajade koridori, mille vahele pressib end katoliku, luteri ja õigeusu tornidega kirikumägi ja lõpuks linnale nime andnud lõunanaabrite suurim jõgi Daugava.

«Meie elatustase on võrreldav Bangladeshiga. Läti on väga polariseerunud. On rikas Riia ja siis vaene Latgale piirkond,» räägib Daugavpilsis asuva Uue Ida Kultuuriinstituudi asutaja ja juht Joren Dobkiewicz. «Inimesi, kel on raskusi oma põhivajaduste rahuldamisega, ei huvita üldiselt demokraatia ideaalid.»