INTERVJUU ⟩ Tuumaheidutuse spetsialist: Ukraina sõja tulemus määrab järgmised aatompommi hankijad

Briti tuumarelva kannavad praegu Tridenti klassi allveelaevad. Foto: James Glossop/The Times

Asjaolu, et ukrainlased juba 1994. aasta Budapesti memorandumisse julgeolekugarantiid küsisid, näitab, et nad polnud ka toona Vene ohu suhtes naiivsed, ütleb Harvardis NATO sõjaväelasi ja ametnikke õpetav Francesca Giovannini.

Riia Strateegilise Kommunikatsiooni Dialoogi kohtumisel Postimehele intervjuu andnud Giovannini sõnul ameeriklased lihtsalt keeldusid seda Ukrainale andmast. Nüüd peab ta Ukrainat üheks võimalikuks järgmiseks tuumariigiks.

Kuidas te defineeriksite mõisteid «tuumaoht» ja «tuumaheidutus» aastal 2025?

Tuumaheidutuse teooria on teatud mõttes püsinud kogu aeg samana, aga rakendamine on praeguseks väga teistsugune. Tuumaheidutuse keskmes on riskide haldamine: sa põhimõtteliselt heidutad oma vastast, et ta jätaks tuumarelva ähvardusel midagi tegemata.

Külma sõja ajal oli see väga tsentraliseeritud, kahe riigi juhtkond vastutas üksteisele nende ähvarduste edastamise eest. Tänapäeval on sul selle asemel terve hulk erinevaid osalisi, kes võivad tekitada spetsiifilist segadust.

Ehk tuumaheidutus on jäänud samaks, kuid kontekst, milles tuumaheidutus toimima peaks, on palju rohkem segadust tekitav ja mitmetimõistetavam kui külma sõja ajal.